valgusel. 7. Semantiline ja episoodiline mälu Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni, mida kirjeldatakse lauselises vormis. Materjal ei ole seotud isiklike mälestustega, sisaldab faktilisi teadmisi. Episoodiline mälu on muljed isiklikest kogemustest, mis kogunevad elu vältel 8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina. Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi. e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused 1. Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu pole treenitav sarnaselt musklitega, kuid mälu saab muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda
4) Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida ei ole mõtet täpselt meelde jätta). 5) Ei korrata küllalt palju ja kohe. 6) Ei looda mõtestatud seoseid. 17. Kas pikaajalise mälu maht on pigem (1) piiratud või (2) piiramatu? Piiramatu. 18. Mis on metakognitsioon? See on inimestele omane võime mõelda ja jälgida oma mõtteprotsesse. Rida autoreid eristab õppimisega kaasnevas metakognitsioonis kahte tahku: mõtteid selle üle, 1) mida teame ja 2) kuidas suuname oma õppimist. Õppimisteooriate rakendused ja sotsiaalkonstruktivistlikud õppimisteooriad 1. Kuivõrd üldistub Thorndike’i järgi ühes situatsioonis õpitu uuele õppesituatsioonile ja mis tähenduses? Õpitu ülekanne, see tähendab varem õpitu rakendamine uudses situatsioonis on vastavalt Thorndike’i uurimustele võimalik vaid siis, kui
asetleidnud sündmuste toimumise koht kui ka aeg. Formeerub üldjuhul kaasneva ehk tahtmatu õppimise tulemusena ja võib pidada meeles suurt hulka informatsiooni. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sest informatsioon säilitatakse selles loogiliselt seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust.
Pikaajalist mälu võib ette kujutada mõistete hierarhiate ja episoodiliste kogemuste kombinatsioonina. Inimese varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõttetuna tunduda. Metakognitsioon. Tajutava informatsiooni selekteeerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste (mida teame) ja õppimise kui protsessi üle (kuidas suuname oma õppimist). Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele
& Carr, 2003/2009). Metakognitiivsete oskuste defitsiit on vähemalt osa- liselt õpiraskuste põhjuseks. Kui isik on ühtaegu andekas ja samas esinevad tal ka õpiraskused, “mängib” andekus õpiraskused üle ja nende laste meta- kognitsioon on vaid veidi häiritud. Nii leiti, et andekad düslektikud ületa- sid keskmiste võimetega ja ilma õpiraskusteta lapsi metakognitsioonis, mis viitab andekuse ja metakognitsiooni tugevale seosele. Eksperttaseme saavu- Metakognitsioon – selge teadlikkus oma mõtetest, võimetest ja õpi- tamiseks on vaja nii protsessist ning nende suunamine mängib peamist rolli keeruliste ülesan- eneseregulatsiooni kui nete lahendamisel. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregu- ka laialdast fakti- ja
annaabi.ee 
