juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine. Kaudsetest strateegiatest võiks nimetada kõiki kolme: metakognitiivset- põhineb eneseanalüüsil. Afektiivset ehk tundepuhangulist strateegiat.Sotsiaalset strateegiat minu puhul küll vähem, aga päris kõrvale seda siisi jätta ei saaks. Õpikäsitlusi on eristatud 5 erinevat suunda, mis võimaldavad selgitada ja mõista erinevaid tahke. End nende teooriate järgi lahates, arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem sotsiaalse õppimise teooria ehk üritan anda edasi enda ning vastu saan teiste teadmisi ja kogemusi.
11. Kuidas jaguneb mõtlemise areng? Milline on laste mõtlemine? 12. Kuidas keel ja kõne areneb? Kuidas on seotud taju ja keele areng õppimisega? 13. Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos? 14. Miks on oluline loovvõime? 15. Mis on kognitiivne neuroloogia? Kuidas see teadmine mõjutab õpetaja tööd? 16. Milline on biheivioristlike - ja kognitiivsete õppimisteooriate erinevus? 17. Mida nimetatakse metakognitsiooniks? 18. Kuidas saab metakognitiivset võimet arendada? Milline on selle mõju õppimisele? 19. Kuidas mõjutasid kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate arengut Saksa getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima
3) Organiseerimisoskused aitavad õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. Integreerimisel antakse olemasolevatele ja lisanduvatele teadmistele uus struktuur neid koos analüüsides. Selleks jaotatakse need osadeks ja kategooriateks ning selgitatakse välja komponentide-vahelised alluvssuhted. Seejärel moodustatakse uus tervikteadmine. 4) Monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikkust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava lähenemisviisi tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. 5) Emotsionaalse kohandumise oskused hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Kuigi need oskused ei seostu sageli otseselt õpilase
informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. Integreerimisel antakse olemasolevatele ja lisanduvatele teadmistele uus struktuur neid koos analüüsides. Selleks jaotatakse need osadeks ja kategooriateks ning selgitatakse välja komponentidevahelised alluvussuhted. Seejärel moodustatakse uus tervikteadmine. Monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikkust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpiteevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava lähenemisviisi tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. Emotsionaalse kohanemise oskused hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. 4. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine.
Läbi kirjutamine, suusõnaline kordamine. 2. arendus e seostamisoskuste ülesanne on luua uue ja juba tuntu seosed. Tavavõteteks on ümbersõnastada edastatud info; resümeerida; leida analoogiaid; teha märkmeid; vastata küsimustele; 3. organiseerimisoskused aitavad õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. On sarnane üldistamis- ja ülekandeoskuse arendamisega. 4. monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava tegevuskava tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. On tarvis, et 15 õpilane suudaks jälgida oma tegevust: eesmärgi püstitamisel; eesmärgi saavutamise viisi kavandamisel; kavandatu realiseerimisel; valitud strateegia korrigeerimisel
annaabi.ee 
