metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne. Ma arvan, et minu õpistiilis on ka väike
eelarvamused ja eelistused. Nähtuse, nagu lapse spontaanse iseseisev avastamine, väärtustamine ja julgustamist, peab endiselt arvesse võtma , väikelaste õpikeskkonna struktureerimisel. Kuid selleks, et lahendada pildilisi probleeme, vajavad lapsed ka aktiivset abi (a) ümbritsevas visuaalkultuuris oma intuitiivsete huvide järgimine. b) aidata neil saavutada kujutamisel ootustele vastav pilt. ja (c) uurida nende kujunemisjärgseid metakognitiivseid võimeid seoses nende pildi tegemise ja strateegiatega, mis võivad selle tegemist parandada. See tugineb nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutele mõeldud näidete kasutamisele ja valmisolekue arutlemaks viiside üle, läbi mille saaks edasiarendada ja laiendada joonistamise süsteeme, nii et need sobiks laste spetsiifiliste vajaduste ja ambitsioonidega. Samas propageerides palju suuremat tundlikkust ja kultuuriliste mudelite kasutamist, varajase lapsepõlve hariduses, on
omandama selleks, et edukalt õppida. Baasoskused kuulamine, rääkimine, lugemine, arvutamine tunnetuslikud oskused organisatsioonilised oskused sotsiaalsed oskused Õppimisoskuste põhiliigid: C. Weinstein ja R. Mayer (1986) on määratlenud 5 õppimisoskuste põhiliiki: kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja
Episoodiline mälu on muljed isiklikest kogemustest, mis kogunevad elu vältel 8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina. Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi. e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused 1. Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu pole treenitav sarnaselt musklitega, kuid mälu saab muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Mnemotehniline võte on meeldejäetava informatsiooni lülitamine laiemasse konteksti. Meeldejäetav info grupeeritakse üldisemate kategooriate alla,
sioon jätab kõrvale loovuse kui andekuse ühe olulise komponendi ja kesk- konnafaktorid. Andekate laste “mõtlemise õppekava” peaks lähtuma järgmistest printsiipidest: • mõtlemist ja sisu õpitakse ühtaegu (mõtlemise õppimiseks ei pea oota- ma, kuni laps omandab laialdased teadmised mingis valdkonnas); • õppida mõtlemisest ja samal ajal ka õppida, kuidas mõelda (õppimine “mõtlemise üle” õpetab metakognitiivseid oskusi, õppimine “kuidas mõelda” õpetab mõtlemise organiseerimist ja praktikat); • aidata õpilasel saada autonoomseks õppijaks (õpetajalt sissejuhatus => töö väikestes rühmades => iseseisev töö); • pöörata tähelepanu ülekandele (õppida kasutama strateegiaid eri kon- tekstides). 28 Kuidas andekad lapsed mõtlevad Mingis konkreetses valdkonnas andekad lapsed sarnanevadki rohkem
annaabi.ee 
