Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 1520 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus on 24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 1921 MJ/kg Sööda sortiment (2) INICIO 917 maimusööt EFICO Enviro 920 kasvusööt Söötmisreziim Söötmisreziim tuleb kohandada kala füsioloogilise seisundi ja keskkonnatingimustega. Kalakasvataja peab seda oma kogemuste alusel pidevalt aastaajast ja ilmastikust olenevalt muutma.
Van Soesti süsteem- eristatakse näiteks neutaraaökiudu, happekiudu näiteks lühiealiste kaheiduleheliste umbrohtude levikul on ka keemiline umbrohu tõrje vastrajatud kiufraktsioonis. Sööda toitevärtust hinnatakse kuivaines sisalduva energia ja proteiini järgi. rohumaal vajalik. Kvaliteetse heina kuivaine pekas siladama vähemalt 10 % proteiini ja 9 Mg/ ha kohta metaboliseeruvat Kahjurid ja haigused: Haigused ja kahjurid mõjutavad heintaimi kõikides arengufaasides, põhjustavad energiat. Silo 15-17% kuivaines proteiini metaboliseeruvat energiat > 9,5 MJ ha. tühikute teket ja taimede väljalangemist, kasvupidurdust ning saagilangust. Seenhaiguste korral väheneb 26) Maherohumaade põhimõtted
1. Emise reproduktsioonitsükli perioodid: Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2. Tiinete emiste söötmisnormid (Tartu, 1995) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks (esimesed 84 päeva) ja lõpptiinuseks (viimane tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8..
Pärast tallede võõrutamist on emaskitsed tavaliselt lahjunud, mistõttu tuleb neile planeerida sööta ka kehamassi juurdekasvuks. Toodud normid on mõõdukalt lahjunud emaskitsedele kus ööpäevaseks kehamassi juurdekasvuks on arvestatud 50 g. Kui on tegemist tugevasti lahjunud emaskitsedega, siis peaks neile planeerima 100 g ööpäevast massi-iivet, väga tugevasti lahjunud emaskitsedele aga 150 g. Sellest tulenevalt tuleks toodud tarbenormidele lisada metaboliseeruvat energiat vastavalt 3 või 6 MJ ja seeduvat proteiini vastavalt 21 või 42 g. Lõpptiinete kitsede (4...5 tiinuskuu) summaarsed toitefaktorite tarbenormid on saadud elatustarbe-, lootetarbe- ja kehamassi juurdekasvu tarbenormide liitmisel. Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg.
funktsioneerimine ning anda organismile tarvilikku energiat · Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk · Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Eristatakse kultuur- ja looduslikke karjamaid. · Olenevalt rohu liigilisest koostisest ja kasvufaasist sisaldab see 1829% kuivainet, milles on 1933% toorkiudu, 912 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 70100 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on · Aastasadu on traditsiooniliseks talviseks koresöödaks olnud hein kuivatatud või kuivanud rohi. · Silo ulatusliku kasutuselevõtuga on heina osatähtsus põhisöödana oluliselt vähenenud. · Heina tootmiseks kasutatakse looduslikke või kultuurheinamaid.
annaabi.ee 
