mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk mesonefroseks (inimesel moodustub ca 30 mesonefrilist torukest, 25 p.) Imetajatel on mesonefros ajutine struktuur, mis apoptoosi teel taandareneb (v.a osa mis panustab isaste suguorganite arengusse); enamus kaladel ja kahepaiksetel toimib funktsionaalse neeruna Lisaks on keskneer definitiivsete hematopoieetiliste tüvirakkude allikas (aordi-gonaadi-mesonefrose piirkond) Osa keskneeru (mesonefrose) torukestest säilivad, panustades isastel loomadel (k.a mehel) koos Wolffi juhaga munandimanuse, seemnejuha ja seemnepõiekese moodustumisele suguorganite arengus III etapp: Kolmandas etapis areneb sarnasel viisil eelnevatega järelneer ehk metanefros (inimesel algab areng 5. arengunädalal); lõplik funktsionaalne neer amniootidel (roomajad, linnud, imetajad) Metanefros kujuneb tänu vahelmise mesodermi päritolu
bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks gonaadi päritolu - nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest e bipotentsiaalsest gonaadist 2) Kuidas toimub isasgonaadi e testise areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, munandiväädid, Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast ja mesonefrose torukestest, ning mis saab Mülleri juhast) a. Isasgonaadi ehk testise areng munaväädid - moodustuvad Sertoli rakkudest ja peritubulaarsetest müoidsetest rakkudest, mis ümbritsevad ürgseid idurakke b. Isasgonaadi e testise areng Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine - tsöloomi epiteelist ja gonaadi- mesonefrose piiri rakkudest tekivad Leydigi rakud, mis
arengut. Emassuguhormooniks on östrogeen, mille mõjul arenevad kliitor ja häbememokad. Östrogeen indutseerib Mülleri juha diferentseerumise sisemisteks emassuguorganiteks. Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Dihüdrotestosteroon vastutab peenise, munandikoti ja eesnäärme morfogeneesi eest. Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi (bipotentsiaalne) alge hakkab arenema mesonefrose piirkonnas. Mesonefrose kõrval paikneva tsöloomi seina epiteel pakseneb – tekib genitaalvall. Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadialge 4. arengunädalal. Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli. Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest - bipotentsiaalsest gonaadist. Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli
Tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Uued veresooned mood olemasolevatest harude väljakasvamisel või nende lõhenemisel. · Mis on hemangioblast? Vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane. · Hematopoeesi toimumise kohad Hematopoeesi eelduseks on pluripotentsete tüvirakkude olemasolu. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti veresaarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. · Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku
Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel
luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre Vererakkude tekke e. vereloome piirkonnad inimese organismis embrüogeneesis ja täiskasvanu eas. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloome süsteem on ventraalse mesodermi päritoluga. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti vere saarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Vereloome toimub ka platsentas ja nabaväädis. Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid
annaabi.ee 
