• ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat tagasi • Jätkusid kontinentide kokkupõrked • Moodustusid Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus • Kliima külmem • Tekkisid mandriliustikud • Taimestik ja loomastik sarnanevad praegustega • Levima hakkasid maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired • Rohttaimede kiire levik • Esimesed inimeste eellased
Eotseeni ladestust. Kuna konlaste fossiilid on väga haprad siis ei ole täpselt teada, millal see sugukond saavutas oma suurima mitmekesisuse või millal nad ilmusid. Imetajad Oligotseeni ajastikus Oligotseeni vältel imetajate kaasajastumine jätkus. Mitmed Eotseeni sugukonnad surid välja, aga mitmed grupid evolutsioneerusid. Hobuslaste sugukond kadus Eotseeni vältel Euraasiast, aga säilus Põhja-Ameerikas väheste liikidena kelle hulgas oli ka kolme varbaga liik Mesohippus. Teisteks liigvarbalisteks, kes olid edukad Oligotseeni ajastikul, olid ninasarviklased (perekond Indrichotherium) ja tolle ajastu suurimad maismaa imetajad ninasarviku sarnased titanotheresed Oligotseenis oli tunduvalt rohkem suuri imetajaid kui Eotseenis. Oligotseenis liigvarbalised kabjalised ületasid arvult esimest korda lamevarbalisi kabjalisi. Eriti mitmekesistusid hirvelased ja sealised. Eotseenis ilmunud kiskjalised (koera, kassi ja nirgi sugukonnad) evolutsioneerusid Oligotseenis
a.t. Paleogeen: India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Am eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Am, Austraalia ja Antarktika. Kliima on soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine. o Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke. o Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik. o Indricotherium suurim maismaal elanud imetaja. o Mesohippus bairdii kolmevarbaline hobune. o Mesonyx esimesi kiskjalisi (kreodont) Neogeen: Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks. Sulgus Tethyse ookean. Vahemeri kuivas. Biogeograafiliste provintside eristumine. o Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke. o Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv. o Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng, suure sigivusega väikeimetajate areng.
Hambad olid pehme nõrga emailiga. Nad elasid soistes troopilistes metsades ja põhja poolkera parasvöötmes. Ja see ajastu oli paleogeneesi ajastu. Hobuste vanim eellane on fenakoodus, see leiti USA-s. Temaga samast perioodist on eohippus, kellel on taga neli varvast ja ees kolm. 30 cm turjakõrgus. Jalad oli pikemad kui phenopoolusel. Erotseeni lõpus eohippus läks üle orohippuseks. 30 miljonit aastat tagasi oli vähe muutusi. Olgitseenis oli Põhja- Ameerikas mesohippus. See oli juba lamba suurune. Eesjalaga toetus kolmele varbale. 26 miljonit aastat tagasi oli meohippus. Sel ajal oli ka tarahippus ja nerühippus. See oli juba eesli suurune. Tal oli ees kui taga 1 varvas. Euroopas samal ajal oli anhiteerium. Tema toetus ka keskmisele varbale, kuid teine ja kolmas olid ka natuke abiks. Liotseenis oli liohippus. 100-120cm tk. Keskmine varvas oli juba korralik kabi. Liohippusest põlvnevadki paljud praegused hobuste liigid. Hobused levisid, Ameerikas, Euroopas,
Evolutsioon Hobuse areng algas rebasesuurusest loomast 65 milj aastat tagasi. Jalad toetusid 3...4 varbale, mis võimaldas liikuda pehmel pinnasel. Kliima jahenemisel arenesid jalad pikemaks ja külgmised varbad taandarenesid. o Fenakoodus o Eohippus-tagajalgadel kolm, eesjalgadel neli arenenud varvast o Hürakoteerium (Euroopas) o Orohippus(P-Am) 64 KALAKASVATUSE ERIALA o Mesohippus (P-Am) o Parahippus ja merühippus (P-Am) o Anhiteerium (Euroopas) o Pliohippus (tugevasti arenenud keskmine varvas, mille viimane lüli oli kujunenud kabjaks, 100...120 cm kõrge) o Ulukhobune Kodustamine Hobune kodustati mitmes kohas. Algul peeti neid liha-, piima- ja ohvriloomadena. Vanim tõend kodustamise kohta Edela-Iraani mägismaalt iidne põlvnemistabel (3000 a e.kr). ca 1600 a e
annaabi.ee 
