milj 1600-2500milj Rhyac Sider Arhaik Neoarhaikum põhiliselt um 2500-2800milj polnudgi,sest maa atmosfäär koosnest surmavatest gaasidest Mesoarhaikum 2800-3200milj Paleoarhaikum Ei eristata 3200-3600milj ajastuid 2500- Eoarhaikum 4600mi 3600-4600milj lj
AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen AEGKOND: Mesosoikum (Keskaegkond), AJASTU: Kriit, Juura, Triias AEGKOND: Paleosoikum (Vanaaegkond), AJASTU: Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordoviitsium, Kambrium AEGKOND: Neoproterosoikum, AJASTU: Ediacara, Krüogeen, Ton AEGKOND: Mesoproterosoikum, AJASTU: Sten, Ectas, Calymm AEGKOND: Paleoproterosoikum, AJASTU: Stather, Orosir, Rhyac, Sider AEGKOND: Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 9. Eesti põlevkivi on kujunenud Kesk-Ordoviitsiumi lõpus ja Hilis- Ordoviitsiumi alguses. (Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi) Tänaseni on ühemõtteliselt lahendamata kukersiidi tekke küsimused. Probleemile on kõrvuti geoloogidega lahendust otsinud ka põlevkivikeemikud. Põhiküsimuseks on orgaanilise aine päritolu, selle ümberkujunemise aste ning settimistingimused.
Neoproterosoikum Ediacara Krüogeen Ton Mesoproterosoikum Sten Ectas Calymm Paleoproterosoikum Stather Orosir Rhyac Sider Neoarhaikum Mesoarhaikum Paleoarhaikum Eoarhaikum 9.Enamik orgaanilise päritoluga settekivimeid, nagu põlevkivi on tekkinud soodes, kus toimus mittetäielik kõdunemine hapnikupuuduses. Põlevkivi leitakse merepõhjas moodustunud settekihtide vahelt mõnemeetriliste kihtidena. Fosforiit ja põlevkivi on tekkinud ajal, mil Eesti oli kaetud merega. Vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik. Sellel ajal ladestus rikkalikult teokodasid ja lubivetikaid,
sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 5. Geoloogilise ajaskaala põhiüksused aegkonnad ja ajastud ja nende vanuselised piirid. Geokronoloogilise skaala põhiüksuseks on ajastu, mis jaotatakse 2-5 ajastikuks. Ajastikud omakorda igadeks, millede arv igas ajastikus võib olla väga erinev. Ajastuid rühmitatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Aegkonnad(10): Kainosoikum, Mesosoikum, Palesoikum, Neoproterosoikum, Mesoproterosoikum, Paleoproterosoikum, Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. Ajastud: näiteks Kambrium, Juua jt. Geokronoloogiline skaala: eoon-aegkond-ajastu-ajastik-iga 6. Põhjavee teke, paiknemine ja likumine pinnases. Põhjavee teke: jaguneb 3 rühma: (1)infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnvee ja sademete infiltreerumisel. Sedasi on tekkinud valdav osa põhjaveest. (2) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende
103. *Skaala: 104. -Fanerosoikum: Kainosoikom/Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum/Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias), Palesoikum/Vanaaegkond (Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordiviitsium, Kambrium). 105. -Proterosoikum: Neoproterosoikum (Ediacara, Krüogeen, Ton), Mesoproterosoikum( Sten, Ectas, Calymm), Paleoproterosoikum (Stather, Orosir, Rhyac, Sider). 106. -Arhaikum: Neoarahaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 107.Põhjavee 7 põhiiooni. Cl, SO4, HCO3, Ca, Mg, K, Na, Lämmastikuühendid, Raud. 7
annaabi.ee 
