TOITUMINE Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda.Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Näljane karu lammutab sipelgapesi ja kände, mesitarusid. SIGIMINE Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab 195225 päeva. Pojad sünnivad enamasti jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Noorel emakarul 12, vanemal 23 poega, harva kuni 5
000 tonni. Saadustest toodetakse peaaegu ainult õli. Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid, vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni. Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais. Oliivide
SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis.
Mesinduse ajaloost Kõige vanem meehankimise viis meejaht (~20 000 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tagasi pärit kaljujoonised IdaHispaanias) Teine tase Metsmesinduse areng Kolmas tase Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari
Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad Ma tean kambrit, kus on kolmkümmend kaks vasarat, seal ei saja ei vihma ega lund, aga märg on alati? Suu • Üks hani, neli nina? Padi • Hüppab metsas väle loom, hallikas või valge tema toon. Pikad kõrvad, väike saba, porgandist ei ütle ära. Jänes • Sügisel ta täidab toiduvarusid ning ründab mesitarusid. Kui tõuseb talveunest, siis unistab vaid suvest. Karu • Kappab kiirelt koplis ringi, uhke sadul seljas ongi. Saab ta seljas ratsutada, tema kaela patsutada. Hobune • Veereb nagu kera, aga pole ümmargune. Vahepeal nõnda terav, aga pole nõelakene. Piim tal maitseb, aga pole beebi. Putukaid mugib- asi seegi! Siil • Kui ta kuuleb kassi nurru, ruttu vudib kassi urgu. See ajab kassi kurjaks ning samal ajal ka kurvaks. Hiir
eksisteerinud mesilaste pidamise kunst. Kinnitust sellele annab Fan Li või Tao Zhu Gong'i kirjutatud raamat "Eduka äri kuld reeglid", kus on mainitud, et mee kvaliteeti mõjutab, mis puust on tehtud mesilaste tarud. Ka Maiad kasutasid mett kulinaarias. Mesilane oli Maiadele püha. Mõned 70 kultuurid uskusid, et meel on tervendav toime. Mett kasutati salvina löövete ja põletuste puhul ja ka kurguvalu leevendamiseks. Tarumesindus tekkis umbes 2000 eKR. Mesitarusid valmistati savist ja vitstest. 1792.a konstrueeris Sveitsi mesinik Francois Huber raamattaru.1850.a leiutas Saksa mesinik Johannes Mehring kunstkärje valmistamise tehnoloogia. 1865.a demonstreeris Austria- Ungari armee major Francesco de Hruschka esimest meevurri. Eesti aladel kasutati mett juba üle 75 3000 aasta tagasi. 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele
puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood (latentne periood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis. Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: kahjustavad mesitarusid. Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.nov-28.veeb Kivinugis (Martes foina) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 50cm. Värvuselt pisut hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on enamasti valge, harva kollakas ja see hargneb esijalgadele. Vastupidiselt metsnugisele on kivinugisel tallaalused talvel karvadeta