Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mesilindude" - 6 õppematerjali

Mesila rajamine
5
docx

Mesila rajamine

Vabar] Tarude hulk ja asetus Tarude hulk Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid. Kuid tagavaratarud on ka mugavad raamide ja kärgede ladustamiseks. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu ­ M. Vabar] Tarude paigutamine Tarude paigutamisel tuleks arvestada mitmete asjadega. Mesilindude lennutee tarust väljudes ei tohiks ristuda inimeste käiguradadega, sest isegi kui kevadel sellest tüli ei teki, siis sügisel on mesilased vähe ärrituvamad ja võivad sutsata peaaegu põhjuseta. Kuid eriti talvel tahavad mesilased rahulikku ning tuule eest varjatud asukohta. See on tähtis ühtlase temperatuuri hoidmiseks. Samuti ei tohiks varahommikune päike paista lennuavasse, sest siis meelitab päike mummid korjele

Põllumajandus → Agraarpoliitika
11 allalaadimist
Kanarbik
4
docx

Kanarbik

asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavad ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on veel kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Carl Robert Jakobson
2
pdf

Carl Robert Jakobson

talupoegadest. Näib, nagu ta oleks erakordselt tugev võitlejaloomus ammutanud uut jõudu just idülliliselt perekonnaelust Vändra ürgmetsade rahus. Ta hoolitses lillepeenarde eest, puhastades ja kastes neid hoolega. Ta kasvatas iga sorti kodulinde, isegi taltsutatud kurg kõndis teiste lindude seas ja metskits hüples õues ringi. Kui ta liikus linnukarja keskel, lendasid sulised sõbrad talle pähe ja õlgadele. Tundide kaupa ta võis vaadata oma eeskujulikus mesilas töökate mesilindude lendu, samal ajal mõtteid mõlgutades oma suure ja keeruka majapidamise juhtimise üle või kavandades ,,Sakala" juhtkirja põlevate päevaküsimuste kohta. Kuna eesti talupoeg oli majanduslikult ja hariduslikult ning teadlikkuse poolest küllaltki maha jäänud, siis seadis Jakobson varakult endale üheks tähtsaks ülesandeks põllumajanduse edasiarendamise ja talupoja kutsealase teadlikkuse tõstmise. Juba

Loodus → Keskkonnaõpetus
14 allalaadimist
Filmi referaat-Elmo Nüganen
16
doc

Filmi referaat: Elmo Nüganen

kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks, millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on veel 5 kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse

Filmikunst → Film
5 allalaadimist
Laanemetsad
21
doc

Laanemetsad

valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied. Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks, millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on veel kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Nimetu
11
docx

Nimetu

4. A. A. Milne ,,Karupoeg Puhh” Teema: Raamat räägib seiklushimulisest poisist Christpher Robinist ja tema sõpradest Notsust, Jänkust, Tiigrist, Kängurust ja tillukesest Ruust, torisejast Iiahist, Öökullist ning karu Winnie Puhhist. Christpoheril oli alguses luik Puhh, kuid see kadus ära, niisiis pani ta selle oma karu nimeks. Puhh tuli sellest, et Londoni loomaaias karul oli sama nimi. Puhh läks Christpheri käest küsima õhupalli, et mett kätte saada mesilindude käest. Ta arvas, et rohleist puud võivad nad pidada puuks, kuid otsustati sinise pall võtta, kuna siis saab Puhh pilv olla. Puhh arvas, et see on hea mõte kui C tuleb vihma varjuga ja karjub Puhhile, et vist hakkab vihma sadama- kuna sellisel juhul läheksid mesilinnud ära. Puhh arvas, et need pole üldsegi õiged mesilased ning soovis alla tulla ning Robin üritas püssiga õhupallile auku sisse lasta, ning nii saigi Puhh alla. Puhh läks jänesele külla sööma, kuid Puhh jäi kinni

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun