AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes.
mesilaspere toodanguvõimet, talvekindlust, kiiret kevadist arengut, käitumist ning vastupanu võime haigustele. 2010- 2014 a. võeti ette projekt tõumesila rajamine, loodi umbes 300 peret. Eesti oludesse sobiliku aretusmaterjali muretsemine ning selle testimine mesilasperede hindamise alused põhjal. Aretusmaterjali paljundamiseks tuleks luua üks puhaspaarumisala, üks vabapaarumisala ning võimalusel kasutatakse kontrollitud paarumiseks mesilasemade seemendamist. Kui aretusmaterjal osutub sobilikuks siis edaspidi toimuks selle levitamine ka teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused.
Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Üksteise suhtes on nad sõbralikud kui pered ühendatakse. Uute saagiallikate otsimisel on nad väga ettevõtlikud. Kui teised mesilastõud püsivad halva ilmaga tarus, siis kraini mesilased lendavad ikkagi korjele. Neile on iseloomulik enne taru lennuavast sisenemist hõljuvad nad taru ees, neil on varajane puhastuslend ja haudme kiire areng. Kui korjeid on vähe, siis piiratakse mesilasemade munemist. Oma pesa suhtes on nad väga hoolivad, kaitsevad varaste eest, hoiavad puhtust ja korda. Kraini mesilased on vastupidavad lehemee olemasolule talvesöödas. Kuna nad reageerivad talvistele välistemperatuuri kõikumistele, siis on nende talvine söödakulu suur. Talvine põhjalangetis on vähe kuni keskmine (vähene põhjalangetis on 1 teeklaasi täis, suur 0,5 liitrit). Üldjuhul sobivad kraini mesilased varase kevadise ja
tehnoloogiliste võtetega: · Pidada itaalia mesilasi korpustarudes, kus on võimalik hoida suurt pesaruumi · Pesa laiendamine peab toimuma õigeaegselt, peab hoidma pidevalt lisaruumi · Lisada rohkem kärjepõhjaga raame taru laiendamisel · Arvestada suurema kevadise söödakulutusega talvitumisel · Kevadel ei tohiks söödavarud langeda alla 8 kg pere kohta · Mesilasperede paljundamisel ja mesilasemade kasvatamisel kasutada mesilasperesid mis on vähese sülemlemistungiga Vahakoi eest kaitsevad mesilased pesa hästi ja pesas hoiavad hoolikalt puhtust. Itaalia mesilased on head toiduotsijad ja lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele. Mee korjavad nad magasini. 3.3. Vargustung Itaalia mesilased on agarad vargad: uute korjeallikate otsimisel ja saagi hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Liigile on omane suur vargustung
Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem. Soojuse – viljapäevad: tuuakse rohkem nektarit, õietolmu vähe. Haue jäetakse hooletusse, nõelatakse vähe. Maa – juurepäevad: toetatakse mesilaste ehitustungi, meesaak alla keskmise, rahutud. 1. läbivaatus valguse-õiepäevadel 2. meekorje alguses vaadata soojuse-viljapäevadel 3. korjepausis uuesti valguse-õiepäevadel 4. uue korje algul jälle soojuse viljapäevadel. Mesilasemade saamiseks vageldada valguse-õiepäevadel, mee võtmine peaks toimuma soojuse – valguse päevadel. Söödavaru täiendamine 1. Mee kärgede juurde andmisega 2. Suhkrulahusega 3. Valgurikka sööda lisamisega: suira kärg/õietolmuga segatud mesi või ise tehtud valgusööt. Nõrkade mesilasperede abistamine kevadel Nõrgal perel kaetud 4…5 kärjetänavat. 1. Kahe nõrga pere liitmine – noorem ema jäetakse alles. 2. Raputatakse tugevast perest töömesilasi juurde. 3
annaabi.ee 
