Mesi, taruvaik ja õietolm Tartu Kunstikool Helen Lepiku 2011 Mesi · Mesi on meeldiva lõhnaga veniv vedelik, mida toodavad mesilased õite nektarist või mesikastest · Eristatakse kaht tüüpi mett: naturaalne ja mittenaturaalne mesi · Aja möödudes mesi kristalliseerub ja muutub kõvaks · Mee kvaliteeti hinnatakse värvuse, maitse ja lõhna järgi Mee keemiline koostis · Enam kui 300 ainet - süsivesikud, orgaanilised happed ja nende soolad, lämmastikuühendid (aminohapped, valgud jne), mineraalained, vitamiinid, hormoonid, fermente, eeterlikud õlid, värvaineid, tärpentiniühendeid, steroide, fosfatiide ja lipiide
Enamik lepatriinudest toitub lehetäidest (pehmed ja kaitsetud putukad, kes toituvad taimemahlast). Mõningad lepatriinud söövad ka taimekahjuritest süüdiklasi. Lehetäid on aeglased ja kaitsetud ning lepatriinud ei pea nende jahtimiseks olema kohastunud. Lepatriinuvastne on söömise poolest aplam, kui täiskasvanud isendid ja toidunappuse korral võib ta isegi teistest vastsetest. Samuti võivad lepatriinud toituda ka nektarist ja mesikastest, mis on lehetäide magus eritis. Paljunemine Suurem jagu lepatriinusid paljuneb kevadel või sügisel. Emased lepatriinud munevad sõltuvalt liigist 3 kuni 300 muna. Munad munetakse lehetäide kolooniate lähedusse. Harilikku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 5-8 päeva jooksul. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid, 10-15 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks.
Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi. Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse 26. Mis on kommensalism? Näited. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
kristallsuhkur) on puhastamise käigus eemaldatud vitamiinid, mineraalained ja teised organismile vajalikud ained, mis on olemas suhkruroo ja -peedi mahlas. Valge suhkru baasil on tehtud näiteks fariinsuhkur, tarretisesuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur, tükisuhkur, vanillsuhkur ja suhkrusiirup. Mesi Mesi on magusaine, mida mesilased toodavad põhiliselt õistaimede nektarist, kuid ka lehetäide ja teiste putukate magusatest eritistest (lehemesi) ning taimse päritoluga nn mesikastest (mesikastemesi). Mee koostise ja omadused määravad taimne päritolu, geograafilised ja klimaatilised tingimused. Mesilased eelistavad koguda korraga üht tüüpi nektarit, mis annab tulemuseks erinevat liiki meed, millest igaühel on oma spetsiifiline maitse. Müügilolevast meevalikust on mõned valmistatud valdavalt ühe taime nektarist, teised aga erinevate nektarite segud, mille mesilased on erinevatelt õitelt kogunud või mille meetootjad on kokku seganud. Mee
Kasutatud kirjandus: · http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_ 4.3.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt 11 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioosis elavad näiteks sipelgad ja lehetäid. Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest mesikastest ning tänutäheks kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlase eest. Viivad nad kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emaseid talveks sipelgapesadesse. Või ka metskits ning maos elavad mikroorganismid, mis lagundavad taimerakkude kestade tselluloosi ja muudavad selle metskitsele seeduvaks toiduks. Parasitism Kägu muneb oma munad teise linnu pessa, näiteks põldleokese omasse. Teine lind haudub nad välja ja raiskab selleks oma energiat, aga vastu ei saa ta midagi.
annaabi.ee 
