Vaatamata osalejate eesmärkidele, tähendasid suured laulupeod ju ka nõukogude kultuuripoliitika edu. Vastavalt motole ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" kasutati eesti rahvuskultuuri, et demonstreerida stalinistliku rahvuspoliitika positiivseid aspekte. Reziim edendas rahvatantsu ja rahvamuusikat, et neid enese tõstmiseks välismaa ees kasutada ja nende abil oma rahvuspoliitika õigsust demonstreerida. (Mertelsmann 2003) Mida aeg edasi seda rohkem hakati suruma inimeste alateadvusesse mõtet, et kultuuri saab nautida ainult läbi hariduse. Seda just selleks, et anda võimalus õppida ka neil, kes seda soovisid. Sest seni oli arvatud, et kultuuri saab nautida ka ilma hariduseta. Hoolimata sellest, et hariduse toel ja kaudu kultuurini üldse jõutaksegi. Samuti püüti saada kõigest loodust materiaalset kasu ehk haritud inimeste abil parandada riigi majanduslikku olukorda
fasistlikele roimaritele, kes on süüdi Nõukogude tsiviilelanikkonna ja vangistatud punaarmeelaste tapmistes ja piinamistes, spioonidele, kodumaareeturiteleNõukogude kodanike seast ja nende käsilastele“. Näidisprotsesside läbiviimine: Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Vene Füderatsioonis. Iseloomustab 5 kohtuprotsessi mis toimusid Eesti NSVs, kuidas neid ettevalmistati, läbiviidi, kuidas kajastati ning millised tagajärjed olid. Olaf Mertelsmann oma artiklis „Külma sõja algusaja majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Eesti NSVs“, räägib külma sõja tagajärgedest majandus- ja sotsiaalajaloo vaatenurgast, keskendudes 1940 ja 1950 aastatele. Kus toob välja 1930 a võidurelvastumise ja teise maailma sõja, kuidas kavandati taastamis töid peale sõda. Mertelsmanni järelduste kohaselt suurendas külm sõda otseselt eestlaste kannatusi ja tõi juurde ka ohvreid. Lubadused metsavendadele appi
kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Antud kogumiku üldine eesmärk on vähemalt osaliselt täita ülalloetud lünki ning kaasa aidata aastatel 1940 1953 toimunud sündmuste uurimisele ja lahtimõtestamisele. Üheks keskseks mõisteks on ,,sovetiseerimine", mis sobib Eestis pärast 1940. aasta juunipööret ning sõjajärgsetel aastatel toimunud muutuste kirjeldamiseks. ,,Sovetiseerimise" mõistest Olaf Mertelsmann ,,Sovetiseerimise" mõistet ei ole kerge määratleda, sest selle sisu on erinenud regiooniti ja riigiti märkimisväärselt. Mõiste tähendus on muutunud ka aja jooksul. Mõiste ,,sovetiseerimine" võtsid enamlased kasutusele oktoobripöörde ja sellele järgnenud kodusõja käigus. See tähistas enamliku valitsus- ja organisatsioonimudeli ülevõtmist mõne regiooni või maa poolt. Esimesed sovetiseeritud alad olid need, mis enamlased kodusõja käigus vallutasid
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ..........................
1961-1972- Kolmeköiteline Ülevaade Eestimaa kommunistliku Partei ajaloost. 1985- Venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost. 2005- Eesti ajalugu VI. Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire. Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt
annaabi.ee 
