Valgustatud absolutism Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal. Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid. · Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik kaubanduslik. · Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir. · Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias. Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia.
kõikenägev silm. Eestis tekkis see 18. saj. teisel poolel. Üks esimesi vabamüürlasi oli O.W. Masing VALGUSTATUD ABSOLUTISM EUROOPAS 1. Tõesta, et Preisi kuningas Friedrich II Suur oli valgustatud absolutistlik valitseja 1) huvitus valgustuskirjandusest (suhtles valgustusfilosoofiga) 2) deklaleeris usuvabadust 3) uuendati kogu õiguskorraldus 4) eesmärgiks oli riigi tugevdamine ja selle võimu kasvatamine 5) jätkus merkantistlik majanduspoliitika · Fr. II Suur oli Hohhenzolleri dünastiast 6)nimetas end riigi esimeseks teenriks pidas oluliseks oma riigi rahvast 7) pidas tähtsaks haridust kutsus haritlasi oma õukonda 8) parandas enda riigi talupoegade olukorda, kehtestati teokoormiste ülempiir. Rajati viljamagasinid viljahoidlad kus varuti hädaolukordadeks vilja ning seda uuendati pidevalt et vili ei vananeks
SAJANDI KESKPAIGANI(SÕJAS ENIM KANNATANUD PIIRKONNAD, RIIGISISENE MIGRATSIOON, SISSERÄNNE JNE) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST Talurahva arvuks hinnati vähem kui 100 000 inimest. Saaremaal oli iga neljas eestlane. Võõramaalased võtsid kiiresti omaks eestlaste kobed, keele ja töövõtted. 5) MILLINE OLI RAHVASTIKU OLUKORD 17.SAJANDI KESKPAIGAST 1721. AASTANI. (MAJ, SÕJAD, MIGRATSIOON) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST Majandus- Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantistlik majanduspoliitika. Kuna Euroopa kaubateed olid nihkunud, olid Eesti linnad kaotanud oma eelisseisundi kaubanduses Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure. Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1
maavaldused või puudus see üldse Suuremad sots kihid olid ametnikud ja sõjaväelased, vaesus protestantlik vaimulikkond 80-90% tegeles põllumajandusega, agraarkorralduse jagas kaheks Elbe ja Saale jõe joon: sellest 15% maa omanikud rentisid maa talurahvale(raharent), idas kujunes pärisorjuslik mõisamajandus, aadli käes oli kohtu- ja politseivõim talupoegade üle Töönduses oli tsunftikorraldus, kuid ka manufaktuurid, mis ei suutnud võistelda tsunftidega Majanduspoliitika oli merkantistlik, tõkestada raha väljavool riigist, eksporditi klaasi, siidi, moekaubad, parfüüm, portselaan, sisse ja väljaveo tollid, sietollide kaotamine, maanteede ja kanalite rajamine Liikluse paranemine, postiteenistus ajakirjandus Esimene gloobus 1492 Reisisid aadlikud, kaupmehed, käsitöösellid, üliõpilased, palgasõdurid Info liikus edasi inimese liikumise kiirusel Pilet 10 1.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus
kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle. Hakati tunnetama seadusandlust tõhusa vahendina võimu kasutamisel ning ühiskonna juhtimisel. 19. saj õiguse arengu peajooned Ajalooline koolkond õiguse kohandamine rahvuse ideega, iga riigi õigussüsteem vastab tema oludele ja ajaloolisele arengule. Õiguspositivism tuletas "õiguse" kehtivast õigusest ja selle kõrval seadusandja tahtest, ei otsinud ajaloolist rahvavaimu ja looduõigust. Viidi lõpule seaduste uuendamine. Merkantistlik juhtimissüsteem asendati lepinguvabaduse printsiibile rajatud eraõigusega. 19. Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund, mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. -- Ehhki kodif. môiste ise on valgustusaegse inglise ôigusteoreetiku Jeremy Benthami leiutatud ning kuigi kôige rohkem kodif. nägi päevavalgust just valgustussajandil, polnud valgustus siiski
annaabi.ee 
