• Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma, nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. • Valitsuse peaksid andma välja seadusi, mis toetavad tootmist ja hoiavad madalal tööjõu- ja tootmiskulud. • Soodne kaubandusbilanss: riik veab välja rohkem kaupa, kui sisse toob. Importi piiratakse tollimaksudega. • Kasum toob kaasa riigi kulla- ja hõbedavaru suurenemise. Riigi tõeline rikkus väljendub kulla ja hõbeda hulgas. • Tuntuim merkantilistidest J.B.Colbert oli Louis XIV rahandusminister, koostas esimesena tänapäeva mõistes riigieelarve (tulud ja kulud) Absolutismi mandumine • Louis XV (1715-1774) • Madame de Pompadour • Kaotati koloniaalvaldusi nii Põhja-Ameerikas, Aafrikas kui Aasias • „Pärast mind tulgu või veeuputus!“ • Louis XVI (1774-1792) • Marie Antoinette • Toetab USA iseseisvumist rahaliselt • Riigi rahaline seis halvenes • 1789- Generaalstaatide kokkukutsumisele järgnes revolutsioon
moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamast kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi
ta uuteks toodeteks, kasutades põllumajandustoodangu ülejääki nende lisatoodete tootjate toitmiseks. Neid töönduses ja teistes mittepõllumajanduslikes tootmisharudes töötavaid töölisi pidasid füsiokraadid küll kasulikeks, ent "viljatuteks", sest nende sissetulek ei tulene lõppkokkuvõttes mitte nende endi tööst, vaid põllumajandustoodangu ülejäägist. Kuningas toetas füsiokraate mõningal määral ning võttis neid sageli Versailles'is vastu. Erinevalt merkantilistidest, toetasid füsiokraadid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule ekspordile ning tööstustoodangu impordile. Võrreldes Prantsusmaa vähearenenud põllumajandust tolleaegse Inglismaa progressiivsusega samas sektoris, leidsid füsiokraadid, et kaubavahetuse piirangute kaotamine tooks endaga kaasa ühelt poolt põllumajandustoodete hindade tõusu ja teiselt poolt suurendaks põllumajanduslikku põhivarasse investeerimise atraktiivsust
individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine. Sellise arusaama kohaselt peeti õigeks valitsusepoolset sekkumist turule, kehtestades piiranguid impordile ja soodustades eksporti. Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18. sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750- 1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774).
riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine. Sellise arusaama kohaselt peeti õigeks valitsusepoolset sekkumist turule, kehtestades piiranguid impordile ja soodustades eksporti. Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18. sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 7 17501780
eesmärgiks tootmine. Sellise arusaama kohaselt peeti õigeks valitsusepoolset sekkumist turule, kehtestades piiranguid impordile ja soodustades eksporti. MIKROÖKONOOMIKA 6 Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18. sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750-1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774).
annaabi.ee 
