Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule ekspordile ning tööstustoodangu impordile. Seisukohad: soovisid kehtestada kõrgemad maksud maaomanikele, toetasid töö ja ettevõtluse vabadust, nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist, maa oli ostu-müügi objektiks, teatud summa
kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist. Inglismaa parlament koosnes kahest kojast: Ülem- ja alamkoda. Alamkoja liikmed valiti. Kuningas ei saanud parlamenti laiali saata
Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha. Riik pidi aktiivselt majandusasju korraldama, mis tähendas, et keelati osa kaupade sissevedu või kehtestati neile kõrged imporditollid. 13.Mille poolest erines tootmine manufaktuurides võrreldes keskaegsete töökodadega? V: Oli
kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Eestis leidus ka mõisnike seas liberaalsete reformide toetajaid Majanduslik liberalism Majanduslik liberalism on klassikalise liberalismi majanduslik pool. Majanduslik liberalism sündis 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Majanduslikku liberalismi toetavaid teooriad hakati arendama valgustusajastul merkantilismile ja feodalismile vastukaaluks. Majanduslikule liberalismile pani aluse Adam Smith, kes arvas, et riik peaks turu toimimisse minimaalselt sekkuma. Smith väitis, et kui mitte lasta ettevõtlust kontrollida riigi poolt ja toimida oma majandusliku tahte järgi, siis tulemuseks on harmooniline ja võrdne ühiskond, mis toodab järjest rikkust juurde. See tähendab, et turg toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele.
Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust jakaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile halduspoliitika vt. avalik poliitika haldusriik Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes. identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel
seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism (3) - riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid (3) - Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust ja -kaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile haldamine - vt. administreerimine halduspoliitika (3) - vt. avalik poliitika haldusriik (3) - Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes. heaoluriik (1) - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimeste toimetulekule
teed, kanalid, sillad jne tööd milleks indiviid ei ole motiveeritud. Ka seadused, korra, süsteemi jätkusuutlikkuse et inimesed tuleks uutele ideedele ja ergutada innovatsiooni on patendid, autoriõigused, üldrahvalik haridus) Kriitika Nähtamatu käe printsiip: nn laissez faire e. "laske juhtuda"- spontaanne kord (paljuski lihtsustatud ideaal, mida pole suudetud algsel kujul rakendada) Tekkis reaktsioonina merkantilismile, riigi liigsele kontrollile majanduse üle Ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine Vabaturg võib viia algsest ideest hoopis teiseks, võivad tekkida monopolid Tüüpilised laissez faire pretensioonid praktikas: vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti"
Pärast vanaisa Maximilian I surma 1519 pretendeeris Karl õnnestunult ka Saksa-Rooma keisri troonile. Sellega oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Absolutism Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Mandri-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal. Abs. riigikorra toeks sai alaline sõjavägi. Majanduses toetus abs.riigivõim merkantilismile. Riiklikult juhtid majandus, tsentraliseeritud valitsusaparaat, alaline sõjavägi, rangelt kontrollitud rahvuskirik. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel.
Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis relvajõudude käsutusõiguse vaid monarhile. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis maksusüsteemi ümberkorraldamist ning senisest märksa keerulisema haldusaparaadi väljakujundamist, mis tõid kaasa võimu bürokratiseerumise ning ametnikkonna kui uue ja mõjuka ühiskonnakihi tekke. Majanduspoliitiliselt toetus absolutistlik riigivõim merkantilismile ( Varauusaja ühiskond). Lisaks riiklikult juhitavale majandusele, tsentraliseeritud valitsusaparaadile ja alalisele sõjaväele toetus absolutism rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Murdes senise keskajast pärineva feodaal-seisusliku korralduse, avas absolutism tee modernsele kodanlikule ühiskonnale. Absolutistlik riigivõim ei suutnud end täielikult maksma panna mitte üheski riigis. Ühiskonna seisuslik korraldus ning seisulikud esindused jäid püsima varauusaja lõpuni
annaabi.ee 
