ADAM SMITH (majandusteoreetik) - . Pidas merkantilismi ebaloomulikuks, loomuvastaseks. . Smith sõnastas merkantilismi lihtsalt: kaupmehed hakkavad rikastuma, kui nende sissetulek ületab kulutused. Sama kehtib ka rahvusriigi kohta: rahvusriik hakkab rikastuma, kui tema sissetulek maksude näol ületab kulutused. VENEMAA eripära: valmistas ette teed turumajandusele, kuid tugevdas samas ka pärisorjust. Kui Lääne- Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulas feodaalsus merkantilismiga hoopis kokku. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Et aga eksportkaupu andis käsitöö, siis jõudsid merkantilistid järeldusele, et on tarvis arendada käsitöönduslikku tootmist
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega
tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne (poistiivne). Keynes arvas, et kapitalistlik süsteem on nõrk. 6) 17. saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli turuhind. Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandusteaduste objektiivset iseloomu. Inglismaal lepiti merkantilismiga. Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, oli teel absolutisimi, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust. Jäljed ulatuvad tänapäeva. Prantsusmaal oli merkantilismi vasti. Talupojad e rentnikud olid põhilised maksumaksjad.
Sisseveo piiramise tulemusena jõuti järeldusele, et riik peaks ise rohkem tootma, eriti, kui leidus kodumaist toorainet. Sellest lähtuvalt soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist. Louis XIV ajal Prantsusmaa rahandust juhtinud Jean- Baptiste Colbert oli tuntuim riigimees, kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust. Ta edendas laevaehitust ja väliskaubandust, makstes preemiaid laevaehitajatele väliskaubanduse hoogustamiseks. Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg.
keeltele Euroopas. Prantsuse keel hakkas asendama ladina keelt. Prantsusmaa hakkab määrama moetrende Euroopas. Louis XIV söögikombed mõjutasid kogu Euroopat. Süvenes ja jätkus merkantilistlik majanduspoliitika, mida viis ellu Jean-Babtiste Colbert. Ta koondas Prantsusmaale suure hulga ettevõtjaid, jagas neile soodsaid laene. Lühikese ajaga sai Prantsusmaast luksuskaupade juhtiv tootja. Väliskaupadele kehtestati kaitsetollid. Ehitati maanteid ja kanaleid kaubanduse arenguks. Merkantilismiga kaasnes aktiivne asumaade poliitika. Hõivati suuri alasid Ameerikas. Selline asumaadepoliitika läks kalliks. Aadlitiitleid ja ametnikekohti hakati müüma. Samuti hakati maksukogumisõigust rentima. Tulemus oli see, et riiklikke kulusid polnud ja raha tuli kiirelt. Prantsusmaa majandus arenes võrreldes Inglismaaga aeglasemalt. Peagi olid tuhanded merkantilistid pagenud Inglismaale, mis tõstis selle konkurentsivõimet veelgi. Hispaania pärilussõda 1701-1713
kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes
annaabi.ee 
