erinevaid valgustundlikke cis-elemente – üksik cis-element ei muuda geeni valgusega reguleeritavaks, vähemalt 2 peab olema. Kuna enamik nendest cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides, siis järelikult on geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks oluline ka kontekst: millises ümbruses ja milliste teiste elementidega nad esinevad. Cis-elementidega seostuvad mitmed erinevad trans-faktorid Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Muutustes osalevad paljud geenid, mis tagavad õitsemist indutseerivate signaalide vastuvõtu, modifitseerimise ja vastureaktsiooni. Kõik osalevad geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ja sisaldavad MADS box piirkonda. Näiteks: CONSTANS(CO) – tagab taimede õigeaegse õitsemise, kodeerib ZN-sõrme tüüpi transkriptsioonifaktorei ning ekspresseerub pika päeva tingimustes, mis soodustab intensiivsemat õitsemist. (mutandid õitsevad hilja)
Mis toimub nende ekspresseerumisel piirkondades kus nad normaalselt ei avaldu. Produtseerivad homeodomeenseid TF-e, mis vastutavad tipumeristeemi säilitamise ja taastootmise eest. Kui ekspresseeruvad kohas, kus ei peaks, põhjustavad sagaraid vales kohas. 11. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) nitraadireduktaas, Rubisco väike subühik, LHC valgud 12. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Determineeritud kasv, uute valkude süntees, füllotaksise muutus, mitootilise aktiivsuse tõus, tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine, õite väljakasvude initsieerimine 13. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis), mis on nende funktsiooniks. Muudatused igas nende geenis põhjustavad tüüpilise muudatuse õieosade asetuses. mRNA in
biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist (trüptofaanist sõltumatu rada). Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks. Seetõttu IAA sünteesi mutandid eksisteerida ei saa. Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad – võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte apikaalses meristeemis praktiliselt ei sünteesita. IAA katabolismi rajad on samuti mitmesugused. Võib toimuda dekarboksüüliv oksüdeerumine peroksüdaaside vahendusel, produktid on kasvu inhibeeriva toimega. Võimalik on ka mittedekarboksüüliv oksüdatsioon. IAA võib laguneda ka mitte- ensümaatiliselt lahustes UV, nähtava sinise valguse, hapete, raskemetallide toimel. IAA inaktiveerumisele viib ka tema kovalentne seostumine aminohapete ja sahhariididega, samuti valkudega
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne
pole leitud universaalset cis-elementi mis muudaks geeni valgusega reguleeritavaks enamik neist cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides st geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks on oluline kontekst millises ümbruses ja koos milliste teiste elementidega esinevad on leitud mitmeid erinevaid trans-faktoreid mis cis-elementidega seostuvad 16. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi SAM üleminekul generatiivseks meristeemiks toimub: tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine õieosade väljakasvude initsieerimine determineeritud kasv füllotaksise muutus mitootilise aktiivsuse tõus uute valkude süntees 17. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis)
Areng kujutab endast kvalitatiivsete morograafilifte ja füsioloogiliste muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumisest kuni surmani. 2. Rakukasvu liigid. Põhikasv on rakukasv, kuhu kuulub 4 erinevat protsessi. * plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), * eristumiskasv (rakkude eristumine ehk diferentseerumine). Plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes ehk meristeemis (embrüonaalses vöötmes), kokku moodustavad embrüonaalse kasvu. Taimekasvu liigid: Jämeduskasv, (teiskasv) kambiumi varal. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine (iga lüli alumisest osast)
annaabi.ee 
