Referaat Mari-Liis Nõlvak 5A klass Rakvere 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1. MERISEA KASUKATÜÜBID...............................................................................4 2. MERISIGADE PÄRITOLU JA ELUVIIS...............................................5 3. TOITUMINE............................................................................................................6 4. MERISEA PESEMINE............................................................................................7 5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS....................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................................................................
hakkas aja jooksul kala armastama ja ka oma jõus kahtlema. Vanamees luges kümme “Meie Isa” ja kümme “Püha Mariat” lootes, et saab selle kala kätte. Kui nii oleks juhtunud, siis lubas ta teha palverännaku Cobre Neitsi juurde. Vahepeal püüdis ta kinni ka delfiini ja paar lendkala, tänu kellele ta suutis kõik need päevad vastu pidada. Vanamees uskus, et kala on tema sõber. Ta oli juba kaks päeva merel olnud, kui otsustas vahepeal väikese uinaku teha. Unes nägi ta suurt merisigade karja. Oli parajasti nende paaritumise aeg ja nad hüppasid kõrgele õhku ja langesid samasse kohta tagasi. Siis nägi ta, et oli külas oma sängis ja et puhus põhjatuul ning et tal oli väga külm, et ta parem käsi oli ära surnud, sest patja polnud ning ta oli oma pead sellel puhanud. Edasi nägi ta veel pikka kollast randa, nägi kuidas sinna varajases hommikuhämaruses esimene lõvi ilmus ja kuidas sellele peagi järgnesid ka teised.
Loodusele? Looduses oli väheste sademete tõttu suur tuleoht. Põllumajanduse saadusi oli tavalisest vähem kuna polnud piisavalt niiske. 7. küsimus Kuidas sõltub taimelehtede paksus valgusoludest? Põhjenda! Seda paremad valgusolud (palju valgust) seda paksemad on lehed. See on tingitud klorofülli reageerimisest päikesevalgusega. Seda paremad valgusolud seda rohkem valgusenergiat talletatakse lehdedes. 8. küsimus Merisigade geenide uurimisel avastati, et enamusel oli ühe kasvuhormooni tootva geeni kodeeriva ahela järjestus järgmine: T A C G G C T A G G C A A T A C G G C...., ühel isendil, kes oli ka teistest tunduvalt väiksem, aga: T A C G G C T A G G C A A T A A T T C G G C 1. Selgita, milline geneetiline muutus on toimunud? Välismõjude tõttu muutus
Juba mõte sellest, et proovida midagi inimolendil, on vastuolus eetiliste põhimõtete ja ühiskonna tavadega. Loomkatsed lõppevad tihti katsealuse surmaga, tema hukkamisega või jääva puudega. Me tekitame endiselt elusolendile piina, ehkki see elusolend ei ole inimene. Tuleb tunnistada, et kõike ei saa proovida loomadel ja ega ka loomadel tehtavaid teste ei saa pidada kindlasti eetiliseks. Kui näiteks tänapäeval levinuimat antibiootikumi penitsilliini oleks esmalt proovitud merisigade peal, kes olid ja on siiani tavalised laboriloomad, oleks nii paljude inimeste elu päästnud ravim hävitatud ja liigitatud ohtlike ainete hulka. Nimelt on penitsilliin surmavalt mürgine suuremale osale närilistest, kuid õnnekombel olid esimesteks katsealusteks mitte merisead ega küülikud, vaid hiired, kellele see nii tarvilik aine kahju ei tee. Supersõdureid ei saa luua loomade peal, sest ehkki inimesed on 99% simpanside sarnased, ei tööta meie kehad ja ajud üksüheselt sama moodi
difuusne lööve. UURITAV MATERJAL. Veri, vereseerum, uriin, ajuvedelik. 41 Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA on madala sensitiivsusega, kuigi vere äigepreparaatides võib pimeväljamikroskoopia abil näha liikuvaid spiroheete haiguse varajases staadiumis. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE on võimalik, kuid see on aeganõudev. BIOLOOGILINE UURIMINE. Uuritavat materjali viiakse hamstrite või merisigade kõhuõõnde, kus mõne päeva pärast on näha massiliselt spiroheete. SEROLOOGILINE UURIMINE on põhiline meetod. Kasutatakse mikroaglutinatsiooni- reaktsiooni ja hemaglutinatsioonitesti. MOLEKULAARNE ANALÜÜS. PCR Leptospira DNA määramiseks vereseerumis ja/või uriinis haiguse esimesel nädalal. On võimalik post mortem Leptospira DNA detekteerimine kudedes. Neisseria meningitidis Koloniseerib peale nakatumist piisknakkusena inimese nina-neelu. Umbes 15%-l tungib tekitaja
annaabi.ee 
