Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahetub ta ümber taimtoidule
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Vä...
Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse kogunenud liigsest soolast vabaneda. Fossiilsed sugulased Kõige vanem tänini säilinud roomajate rühm ongi kilpkonnalised, niiet nende üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad
Väikesaarele viib Busuangast paat, enne mida tuleb võtta ette dziibiretk lennujaamast läbi dzungli jõesadamasse. Paat sõidab alguses mööda mangroovidega palistatud jõge suudmesse ja edasi juba merele. (4) Kevadel võib Dimakya saarest veidi kaugemal, korallrifist eemal kohata ka maailma suurimat kala vaalhaid ja koos temaga ujuda ning tunnetada oma väiksust. Vaalhai toitub nimelt planktonist ja on inimesele ohutu. (4) Korallide ja kirevate rifikalade ilu nautida, seepiaid ja merikilpkonni ning hiidkarpe vaadelda saab ka Dimakya ümbruses lihtsalt snorgeldades. Saarel matkates näete puu otsas rippuvaid lendkoeri. 7 (4) Dimakya saar on tuntud kahe tõmbenumbri poolest: laevavrakk ja merilehm. Saare läheduses asub Teises maailmasõjas põhja lastud Jaapani sõjalaeva Kyokuzan Maru vrakk, mis on sukeldujatele tõeline maiuspala. (4)
sealsamas asub ka vana Havanna arhitektuurimälestis Prado puiestee; Kaunite kunstide palee; Kirjaoskamatusega võitlemise muuseum; Havanna linnamuuseum; Ernst Hemingway maja-muuseum; Guanabacca Ajaloomuuseum. Kuuba on kalastajate, sukeldujate, bioloogide ja veealuse elu fotografeerijate paradiis. Saare selges ja soolases vees elutseb umbes 900 liiki mereelukaid ja kalu (delfiine, barrakuudasid, tuunikalu, raikalu, mõõkkalu, mureene ja haisid). Leidub meduuse, kaheksajalgu ja merikilpkonni. Sügavuses võib näha musti koralle, merepõhjas erineva kujuga merikarpe. Kuuba riigikeel on hispaania keel aga turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja saksa keelt. Ööelu on Varaderos väga elav. Kasiinodest ja kabareedest kuni rannal asuvate vabaõhusalsaklubideni välja. Klubid tulevad ja lähevad, seepärast on suuremad hotellid varustatud voldikutega, mis on tasuta ja kus on saadaval kõige uuem info. On ka "all
piire. Vihmaperioodil ehitavad emasloomad veega üle ujutatud madalike pesi. Pesa ja järjetulijaid valvav emasloom on mis tahes sissetungijate suhtes äärmiselt agressiivselt meelestatud ning kaitseb oma pesa ägedalt. (Parish 2003:27) 3.2 Kilpkonnaliste selts Kõik kilpkonnad jagunevad 2 alamseltsiks sõltuvalt sellest, mismoodi nad oma kaela on suutelised välja sirutama ning pead kilbi alla peitma. Enamik magevee-, maismaa- ja merikilpkonni on kooldkaelalised, kes tõmbavad kilbi alla terve kaela ning pea. Nende kael on lühem ja vähemliikuv kui pöördkaelalistel. Austraalias elavad pöördkaelalised kilpkonnad, kes painutavad oma kaela vaid küljele, ent ei tõmba kilbi alla. 3.2.1 Sugukond: Madukaellased Austraalia madukaelkilpkonn on kahtlemata arvukaim ning tuntuim Austraalia mageveekilpkonn. Ta on eranditult lihasööja loom, oma saaki püüab ta aga seisvatest või aeglase vooluga vetest.
annaabi.ee 
