Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks AgBr fotograafias veepuhastuses Jood meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
· Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Kasutamine · Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. · Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. · Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendina. Midagi huvitavat · Bromiidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel.
erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Kasutamine • Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, ravimite valmistamiseks, keemialaboratooriumides, tulekustutites • Anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks • Fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks Broom enesekaitseks
kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis). Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik ja õpetaja A. J. Balard .See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broom on võimeline
· Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindluse suurendamiseks · Pestitsiidid (e putukmürgid) · AgBr- fotograafias · Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. · Enamasti NaBr ja KBr ühenditena · NT: 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi · Põhilised leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Broomi avastamine · Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard 1826. - Eesmärk oli eraldada adrust joodi, kuid tulemuseks oli broom. · Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. - Eraldas broomi mineraalveest. · Nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast bromos lehk, haisev. Laboratoorne saamine
Heitvesi- on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Kolloid- Mittekristalliline aine , mis koosneb ultramikroskoopilistest osakestest. Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad.
Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom organismis Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes.
Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina. NB! Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel
vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka).
Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Levik looduses Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. Kasutamine Broomi kasutatakse juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides
joodisisaldus väike, siis lisatakse lauasoolale juurde joodi, mida müüakse poes jodeeritud soolana. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustav suuhaavandeid, süljenäärme paisumist. Kõhulahtisust, okensamist, peavalu ja hingamisraskusi. MÜRGISED ON KÕIK Leidumine looduses: Ehedalt ei leidu ühtegi neist ainetest, ainult ühenditena leidub neid looduses. F CaF2 Cl NaCl, KCl (merevees lademetena) Br NaBr,KBr (merevees ~ 300 x vähem Cl st) I ( Haruldane ) (merevetikates) Saamine: Sulatatud halogeenide elektrolüüsil Sula 2NaCl --- elektrolüüs---> 2Na + Cl2 CaF2 ---elektrolüüs--> Ca + F2 NaCl lahuse elektrolüüsil 2NaCl + 2H2O -----elektrolüüs---> H 2+ Cl+ 2Na + OH Br 2 ja I 2 saadakse tavaliselt Br ja I reag, kas kloori või flooriga 2NaBr + Cl 2 = 2NaCl + Br 2 2NaI + Br2 = 2NaBr + I2 Cl2 lab. Saamine 2KmnO4 + 10HCl = 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8H2O Keemilised omadused - reag metallidega 2Fe + 3Cl2 = 2FeCl2
dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6) kalaõli, merevetikad 1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet -3-rasvhapped on linoleenhape, EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates. -3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3 rasvhappeid kasutab organism koehormoonide - prostaglandiinide - sünteesiks. Lisaks nimetatule vähendavad -3 rasvhapped veresoonte haprust, muutes nad elastsemaks, aitavad vältida “ummistuste” (trombide) teket veresoontes ja vähendavad rasva moodustumist maksas.
annaabi.ee 
