Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel. Kombineeritud vedu Selles seaduse mõistes on kombineeritud vedu veose rahvusvaheline kohaletoimetamine autoga, vedukiga, või vedukita poolgaaisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6.096 meetri(20 jala) pikkuse konteineriga, või kui vedaja kasutab veo alg-või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee-või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu oma kulul, ei ole nimetatud sättega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise. Autoveo korraldamine Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba, kui
Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse.
dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. Kombineeritud vedu Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani.
Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist laevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent
Mereveoleping. Vedaja vastutus Vastavalt mereveolepingule kohustub vedaja (ingl carrier), kelleks võib, kuid ei pruugi alati olla laevaomanik, kindlaksmääratud sadamas kauba saatjalt (ingl shipper) vastu võtma, sihtpunkti vedama ja andma seal üle vastava volitusega isikule ehk kauba saajale (ingl consignee). Prahtija (ingl charterer) kohustub maksma vedajale kaubaveo eest lepinguga määratud tasu (veotasu või prahiraha). Peale laevaomanikku võib mereveoteenust osutada isik, kelle käsutuses on laev rendilepingu või ajatšarteri alusel. Prahtijaks võib olla kauba saatja, kauba saaja, ühte neist (või mõlemaid) esindav transpordi-ekspedeerimisfirma või muu kauba käsutaja või selle esindaja. Mereveoleping peab sisaldama lepingupoolte nimed, prahiraha (veotasu) suuruse, laeva ja kauba kirjelduse, laadimiskoha ja saabumiskoha (või veosuuna) nimed. Poolte nõusolekul võib sellesse lülitada ka muid tingimusi ja klausleid
mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] 4. peatükk KOMBINEERITUD VEDU §11. Üldsätted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp- punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri. (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani.
annaabi.ee 
