toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. See näitab et inimesed Eestis natuke mõtlevad ja nad tahavad elada puhas riigis. Aga võib juhtuda, et kõik muutub ja meie riig hakkab reostuma. Seetõttu võib tekkida palju globaalse probleeme. Me viskame prügi või pudeleid meresse, seetõttu võib juhtuda mere reostumine, mis väga ohtlik mere loomadele, taimedele ja kaladele. Palju kampaaniad tegelevad metsa raadamisega. Taimed ja puud annavad meile hapniku, kui ei ole puud ei ole hapniku, mis meile on nii oluline. Veel on probleemid mis ei seotud inimestega, see on erinevad looduslikud protsessid, näiteks jahenemine või soojenemine. Eestis võib seda juhtuda tulevikus. Läänemeres võib suureneda vesi hulk. Golfi hoovus võib peatuma
Luuleridades ,,isamaale" on kõigil inimestel, asjadel ja tegevustel oma kindel koht või inimene, kes neist hoolib. Liiv, aga sammub üksi lõputuid radasid ja otsib nii meelehelitlikult midagi. Kas selleks oli siis armastav perekond ja mõistvad sõbrad? Äkki kindlustunne ja teadmine, et sa kuulud kuhugile või hoopis midagi muud? Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada oh kuis majajäetud ma! Kivi kukkus kivi juure, jõgi püüdis meresse, koerakutsik ema juure, ema juure ussike. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Me tunneme, kuidas luuletaja hing ihkab isamaa poole nagu mesilane mesipuu poole. Kas olen kodus või võõral maal, alati on mul isamaa sügaval südames ning tõttan selle poole. Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad!" on poeet luuletanud kõigest, mida ta nägi enda ümber iga päev.
Kui mina olin veel väikene mees, Mina kõnd`sin kurba rada, üks helin mul helises rinna sees. Kurba rada kõnd`sin ma; Muresid mul mitusada – Ja kui mina sirgusin suuremaks, Oh kuis mahajäetud ma! Läks helingi rinna sees kangemaks. Kivi kukkus kivi juurde, Nüüd on see helin pea matnud mind, Jõgi püüdis meresse, Ta alla rusuks on raugenud rind. Koerakutsik ema juurde, Ema juurde – ussike. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Oh mu vend, mu sõsar, naine, Ema, isa, isamaa!
võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jätkas seda sõitu. Kuuendal päeval tabas neid taas suur maru, mis ajas nende laeva põhja, kuid neile tõttas appi pisike paat, mis jõudis täpselt õigel hetkel. See, et Robinsoni laeval olles oli nii mitu tormi, pani merekarud kahtlema needuses. Nad ajasid mehe laevalt maha ja edasi rändas Crusoe Londoni poole jalgsi. Teel Londonisse kohtus ta ühe kapteniga, kes oli teel Gineasse. Crusoe liitus temaga, kuid sellel retkel ründasid neid piraadid, kes nad pantvangi võtsid.
saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jätkas seda sõitu. Kuuendal päeval tabas neid taas suur maru, mis ajas nende laeva põhja, kuid neile tõttas appi pisike paat, mis jõudis täpselt õigel hetkel. See, et Robinsoni laeval olles oli nii mitu tormi, pani merekarud kahtlema needuses. Nad ajasid mehe laevalt maha ja edasi rändas Crusoe Londoni poole jalgsi. Teel Londonisse kohtus ta ühe kapteniga, kes oli teel Gineasse. Crusoe liitus temaga, kuid sellel retkel ründasid neid piraadid, kes nad pantvangi võtsid.
aasta parimate tõlkelasteraamatute preemia. Aidi Vallik on filmistsenaariumi "Kuhu põgenevad hinged" kaasautor Rainer Sarneti ja Peeter Sauteri kõrval. Filmi keskseks tegelaskujuks on Aidi Valliku noorsooromaanidest tuntud Ann. Pärast filmi linastumist avaldas Aidi Vallik samadel sündmustel põhineva romaani "Mis sinuga juhtus, Ann?" *Juhan Paju Tervisehädade tõttu tuligi ta 1972. aastal Haapsallu, oli siin kohalike raadiosaadete toimetaja, ajalehetöötaja. Siin armus ta meresse. Tema nõrkus on purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti suuremerepurjekad. Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977
.. Mille peale mina vastan: ega suur armastus ei pea tähendama täielikult pimestatud pilku. Vähemalt minu puhul mitte. Ja igatahes on see kõige suurem armastus, mida ma olen tundnud. Nõnda suur, et iga kord, kui see mulle meelde tuleb, tõuseb siiamaani midagi minu sees rõõmsalt elevile ja vaibub siis kuidas ütelda magusa pistega." *Jakob kirjutas juba teose alguses, mida ta oma õest arvab: ,,Ma ei armasta seda oma õde. Ei. Liiga valmis oli tema tundmata asjade meresse kargama, niipea kui see mõisnikust poiss teda viipas. Liiga ebaloomulikkude olukordade sisse on tema hüpanud ja tirinud ka minu sinna kaasa. Ei, ma ei armasta seda oma pöörast ja tõrgest ja tabamatut õde ja ta teab seda... Aga ikkagi usaldab tema mind... Sest keda muud olekski tal õieti usaldada... Ja mina teda... vististi ka." Kuigi Jakob ütles selgelt välja, et ta Eevat ei armasta, hoidis ta ikka ennast Eeva ja Timo lähedusse kõik need aastad.
jaanuar- tõnise e. taliharjapäev Püha Antoniuse mälestuspäev Kombed: Talve poolitamise päev Linased kangad laotati lumme pleegitamiseks Setomaal prasnikud Tehti kaupa sulaste ja tüdrukutega Söök/Jook: Seapead Seakõrvad Hapukapsad Töö keelud: Tööd ei tehtud, eriti ketramine oli keelatud 25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed: Putukate hävimine ja tõrjumine VEEBRUAR (küünlakuu, radokuu) 2.veebruar- küünlapäev: naistepüha Kombed: Lõpetas pika pühade perioodi Küünalde pühitsemine Söök/Jook: Odratangupuder Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed:
vuhises, ilma et suuremat kahju oleks teinud. Sedamoodi lõppes Vanapaganan soosillutamine õnnetumalt. Sild Hiiumaa ja Vormsi vahel Ükskord tahtnud Kurivaim Hiiumaa ja Vormsi vahele silda teha ja hakand põllega kruusi vedama. Säärenina tegi valmis juba, aga siis tüdis ära ja läks õige vaatama, kaugel see Vormsi ometi on. Võttis põlletäie kruusa kaasa. Aga põllel oli jälle auk sees ja sealt varises muist kruusa vette, sellest tekkis meresse madal ja kitsas joon. Keset merd jäi suur kivi põlleaugu ette, sinna tuli sügav koht, siis kivi kukkus maha ja on praegu seal kohas meres. Selle kivi järele saab alati kurssi võetud ja leiab sügava koha ülesse. Siis kruus hakkas põlleaugust nirinal jooksma. Kogemata pääsis põllenurk ta kääst lahti ja kruus langes korraga merde. Seal on praegugi Kakrimaa. Virtsu vanalinna ümber Vaba Maa, 17. septembril 1925
annaabi.ee 
