kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid · Kristjan Kurik · Viljar Loor · Argo Meresaar · Mihkel Sepp Eesti treenerid · Ivan Dratsov · Riina Ernits · Juhan Kalamägi · Avo Keel · Laimons Raudsepp · Pasi Rautio Eesti võistkonnad · Tallinn Selver/Audentes · ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi · Sylvester · Tartu Pere Leib/Cibus · Aeroc Rakvere võrkpalliklubi Rivaal
(alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling). Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi ,Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Kasutatud kirjandus: 1. http://www.sportnet.ee/juur.php3?id=43 2. http://www.evf.ee/?id=182 3. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall 4. http://www.powerman.wroc.pl/images/Mikasa/Mikasa_V-230_big.jpg 5. "Võrkpall" Aino Huimerind, Eesti Raamat 1971
Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning tema riietus peab erinema võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul võib korraga olla kummastki võistkonnast 6 mängijat. Mängijad
Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Võrkpalliga seotud Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi, Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate
Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp Sten Esna Ardo Kreek Kristjan Õuekallas Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall Rannavõrkpall, teise nimega rannavolle on sportlik mäng kus kaks kahe kuni nelja liikmelist võistkonda võistlevad poolitatud väljakul. Mängu reeglid on peaaegu samasugused nagu
Jonas Arujõe Kermo Andry Novikov Romet Lipson Janar Laigu Ayrton Klooren Tevin Ilves 3.A 3.B 3.C 3.D Andreas Kurjama Hank -Gerhard Hausenberg Timo Tomberg Mattias Meresaar Johannes Jahhu Marcus Pariots 20 Tauri Tens Mattias Tätte Henri Salum Kristjan Lepp Kristofer Kööp Gerrit Mõttus Hannes Tamm Marcus Jakustand 3.E Taavet Daum Rauno Kleimann Richard Saaron Norman Sepp Ingmar Sepp Roven Juhanson Sebastian Karuse 21 Lisa 2. Turniiri kuulutus 22 Lisa 3. Turniiri tabelid
· Jaava Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km². Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. · Kalimantan Kalimantan on suurim saar Malai saarestikus, üks neljast Suurest Sunda saarest. Kalimantan jaguneb Indoneesia, Malaisia ja Brunei vahel. Ta on tänapäeval ainus meresaar maailmas, mis jaguneb kolme riigi vahel. · Uus-Guinea Uus-Guinea on eraldatud Austraaliast Torrese väinaga. Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku. Uus-Guinea pindala on 829 000 km². Saare kõrgeim tipp Jaya on 4884 meetri kõrgune. · Jaapan Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas
graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra. Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk, põhjapiiril ka kased. Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra.
annaabi.ee 
