Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid "Tagaranna meeste kalakuunar" (1947) ja "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949). Panoraamromaani "Tuuline rand" (IIV, 195166) peamine tegevusliin näitab rannaküla ja selle inimeste kujunemislugu 1905. aasta sündmustest Teise maailmasõjani. Teos pakub mõndagi ka meremeeste eluolusse puutuvat, seda väärtustavad veenvad ja jõulised karakterid ning
moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest. 3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu". SÜMBOLISTLIK DRAAMA tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline, tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid.
Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine. Albert Kivika "Nimed marmortahvlil" realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti "karge merega". Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 6 1952 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Romaanid, novellikogud, näidendid ja lasteraamat.
Romantiline+realistlik romaan on isikuromaan, mitte panoraamromaan. Eriti olulisele kohale tõuseb ajalooline romaan 1930ndatel. Romantilise diskursuse põhitelg on rahvusliku identiteedi kinnitamine. Kivika „Nimed marmortahvlil“ on tõsirealistlik romaan Vabadussõjast, kuid tegelastel on heroiline aura. Autor ei kujuta õilsat võitlust, vaid ka kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejail olid. AUGUST MÄLK (1900–1987) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri – mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “Karge merega”. Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesem ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 1952 – 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Annab välja romaane, novellikogusid, näidendid ja lasteraamatuid. Romaanides on hea tegelane
kohtuvad väga huvitavalt ühelt poolt looduslik loomulik alge ning teiselt poolt konstruktori hoiak, et loome mingi tehiskeele. See kokkupanek on sümbolistlik põhjaga. Ta torkab silma sihipäraste ettevõtmistega. Näiteks otsustab, et hakkab kirjutam amaalikunstist ja hakkabki – teos „Galerii“. Proosa algab 70ndate alguses ning ajastub suuremasse lainesse. Baturin on väitnud, et ta kirjutab läbi avarilma. Algusest peale on tal olnud soov kirjutada suur metsaromaan, kõrberomaan ja mereromaan. Need ont eatavad eksistentsiaalsed ruumid, kus inimene liigub ja rändab. Nendes ruumides muutub see rändamine ka mingiteks teatavateks vaimsete otsingute võrdpildiks. Nendel ruumidel on ka teatav looduse tähendus – inimtegevus ja loodus kohtuvad koguaeg. „Leiud kajast“ raamatule eelnes kolmest proosatekstist koosnev kogu „Oaas“. Selles teoses ta kujutab kõrbeekspeditsiooni ja seal on suur etnilis- filosoofilistagapõhjaga probleem – suur looduse ümberkujundamise projekt