poolt peetud sõdade üle. Olen kindel, et maailmamastaabis ei ole Eesti, hetkelist olukorda arvestades, markantne mereriik. Geograafiline asend ning töökas rahvas lubavad läbimurdeid tulevikus. Väga palju on arenguruumi ja täideviimata plaane. Kindlustunnet lisab teadmine, et iidne tuulerahvas on südames valmis saamaks millekski enamaks ja enda arust seda ka alati olnud. Ma ei kahtlegi, et paarikümne aasta pärast võib Eesti olla üks relevantsemaid mereriike maailmas. Ei tohi võtta kandmiseks rohkem, kui jaksab, ja tasapisi liigubki kõik määratud suunas. Võimsad viikingid on pidanud Eesti alasid piisavalt vallutamiskõlblikeks, küll kunagi peab terve maailm seda maarahvast piisavalt oluliseks, et temaga arvestada. Kõige olulisem on uskuda oma rahvasse ning selle edusse. Katriin Bachmann 11A
Peeter I loomingulised otsingud ei piirdunud ainult ülaltoodud standardiga. Tema käe all valmisid tol ajal kõikide kasutatavate lippude ja vimplite kavandid. Paljud neist ebaõnnestusid, õnnestunud disainiga lipud on aga kasutusel tänapäevani. Üks Peetri I õnnestumisi oli trikoloor, mille kavandamisel lähtus ta Madalmaade ehk Hollandi lipust. Oli ju Holland tollajal üks tugevamaid mereriike Ühendatud Kuningriigi kõrval. Vene trikoloori värvide järjestus matkib Madalmaade vanimat merelippu 16. sajandist. Tsaar võis lähtuda siin aga ka asjaolust, et värvide järjestuse kaudu eristada oma lippu Hollandi lipust. Vene ajaloolane P.I.Belavenets on püüdnud värvide valikut ja järjekorda põhjendada varasema Vene merelipu olemasoluga. Nimelt olevat esimesele Vene sõjalaevale "Orjol", kui see 1668. aastal
Üsnagi tagasihoidlik Esindatud portree Tuntumad kunstnikud Clouet isa ja poeg Mõlemad kujutanud kuningas Francois'd Veneetsia koolkond Selle all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistvat kujutava kunsti koolkonda 15.-18.sajandi lõpuni Veneetsia on tekkinud arvatavasti 5.sajandil, poliitilise eksistensi lõpetas Napoleon 1797.a. Hiliskeskajal ja renessansiajastul oli Veneetsia vabariik üks tugevamaid mereriike, tal oli arvukalt välisvaldusi vahemere ja musta mere rannikul ja sõdis mitu sajandit meeleheitlikult pealetungivate türklastega Omapäraks oli see, et oli rajatud väikestele saartele Aadria merre (sadakond saart), looduslikult hästi kaitstud, tänapäeval saareline asend muutnud sealse elu põrguks, sest saared hajuvad (meri tungib peale) Kujutavat kunsti on tugevasti mõjutanud Bütsantsi miniatuurmaalikunst, Veneetsia
lisaklausliga, et Philippe ei tohi saada ühtlasi Prantsusmaa kuningaks. Kui Philippe troonist loobuks, siis nägi testament ette kõigi valduste ülemineku Leopoldi pojale Karlile. 39 Louis oli sellise asjadekäiguga rahul, Austria Habsburgid, mereriigid ja osa saksa vürste aga mitte. Austria teatas koheselt, et ei tunnista testamenti Itaalia osas. Mereriike häiris eelkõige Prantsusmaa tugevnemine ja eeldatav majanduseeliste andmine prantslastele. Olukorda halvendas Louis’ otsus tunnistada James II poeg Inglise kuningaks – see oli inglastele mõistagi vastuvõetamatu. 2. Hispaania pärislussõja käik 1701/2 – 1713/14 Louis’ eesmärgiks oli säilitada niipalju valdusi oma pojapojale kui võimalik. Prantsusmaa liitlaseks oli Hispaania, samuti Baier ja veel mõned saksa riigid.
rahalise vastutuse suurust ja määramise viisi) • Hamburgi reeglid (United Nations Convention on the Carriage of Goods by Sea 31.01.1978). Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Hamburgi reeglid hakkasid kehtima novembrist 1993. Enamik mereriike on ratiitseerinud kaks esimest konventsiooni ja võtnud vastu asjakoha- sed seadused või arvestanud nimetatud konventsioonide sätteid oma riigi seadustes. Mereveolepingu järgi kohustub vedaja võtma saatjalt kauba vastu kindlaksmääratud sada- mas, vedama selle sihtsadamasse ja andma seal üle volitatud isikule ehk kaubasaajale. Mereveo-
annaabi.ee 
