6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri.Minu arvates on selline tegevus Eesti maastikul äärmiselt oluline, kuna nii on võimalik viikingite tegutsemisest ja ajaloost aimu saada ka noortel ning tulevastel põlvedel. Kuid mind huvitab vikingite ajalugu veel seetõttu, et nad olid erakordselt osavad laevaehitajad, kes leiutasid ka kompassi, viikingid avastasid oma mereretkedel palju uusi maid, sõdalased käisid ära nii Gröönimaal, kui Põhja-Ameerikas.Viikingid avastasid plankude kasutamise, mis muutis nende laeva küllaltki paidlikuks, minu arvates oli paindlikus äärmiselt oluline, sest tormidel pidasid laevad kindlasti paremini vastu, samuti olid viikingitel ka mast, mille külge oli kinnitatud suured nelinurksed purjed, mille tulemusena suutsid viikingid tuulejõudu endakasuks pöörata. Tavaliselt
Piimhappebakterite kasulikkusest ja heategudest on viimasel ajal palju räägitud, nende menukust tõendavad ka eri biotoodetest kirendavad piimaletid. Kuid needsamad bakterid tagavad ka kurkide-kapsaste-õunte hapnemise. Hapendamist kui toiduainete bioloogilist säilitusviisi on inimkonna ajaloos tuntud juba tuhandeid aastaid. Kõige enne hakati hapendama taimesaadusi, näiteks söödavaid lehti. Hapendatud köögiviljad hoidsid seedimise korras nii pikkadel sõja- kui ka mereretkedel, olles ühtlasi märkimisväärsed vitamiiniallikad. Hapnemise olemus põhineb asjaolul, et ühtede mikroobide omadust võimet toota hapet kasutatakse teiste mikroorganismide arengu pidurdamiseks. Põhilised hapendajad on bakterid ja suurimad teened selles valdkonnas on erisugustel piimhappebakteritel. Toimuvat nimetatakse käärimiseks, sest see kulgeb hapnikuvabas keskkonnas. Hapnemisprotsessi saab algatada kas vastavat juuretist lisades
Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27. 11 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. Viikingretked tegid võimalikuks rannaaladel elevate skandinaavlaste suurepärased laevad: nendega võis kiirelt ja ootamatult rünnata ka üsna kaugelt asetsevaid maid. Laevaga oli lihtne põgeneda või koos perega teisele maale elama asuda. Paljud viikingid rajasidki uue talu mõnel vallutatud maal, kus põllumaa oli hoopis parem, näiteks Inglismaa. Pikkadel mereretkedel avastati aga poolkogemata, tavaliselt udus või tormis teelt eksides, ka senitundmatuid maid, kuhu osa viikingeid koos perega elama kolis. 9. sajandil asustati Islandi saar, 10. sajandi lõpus Gröönimaal . 1000. aasta paiku jõudsid viikingid isegi Põhja-Ameerikasse.12 Viikingid Lääne-Euroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. 845. aastal vallutasid nad mõneks ajaks koguni Pariisi.
normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale). Viikingiteks siirdusid ka pealikud(kuningad), kes olid alla jäänud poliitilise ühendamisega seotud võistluses. Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine.
11.sajand. Neid tunti eri nimede all, Lääne-Euroopas kutsuti neid normannideks, Inglismaal taanlasteks, Iirimaal eristati ilmselt domineeriva juustevärvi järgi ,,valgeid võõraid" (norralased) ja ,,musti võõraid (taanlased). Ida-Euroopas nim. neid varjaagideks. Viikingid olid: 1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid. Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid. 2. Osalt oldi ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks pere noorematele poegadele. Neil oli valida, kas jääda koju või minna viikingiks. Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes
annaabi.ee 
