aastal ja läks 1638. aasta oktoobris koos oma naisega Bataviale tagasi. paremalt : Tasman, ta naine ja tütar. 4 Tasmani esimene reis 1641. aastal otsustas Van Diemen läkidata uus ekspeditsioon, määrates selle eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4', kus jäid tormi tõttu toppama. 24. novembril 1642
Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? · Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised. Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks. Christoph Kolumbus Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes jätkas teekonda mööda Hea Lootuse neemelt ja jõudis Indiasse. Kaua aega otsitav meretee Indiasse oli leitud.
Laev oli varustatud värske puuvilja, kala, liha, vee ja muu säärasega. Enne lahkumist tuli aga pärismaalaste pealik Tupia Cooki juurde ja palus, et teda kaasa võetaks. Et Tupia tundis väga hästi Tahiti ümbruse sõiduvett, siis otsustati ta kaasa võtta. Hiljem selgus, et ta oli talitanud õigesti, sest Tupia oli meeskonnale mitmeti kasuks. Nii lahkutigi saarelt, et liikuda edasi uute avastuste poole. Ükski mees Cooki laeva pardal ei haigestunud skorbuuti. Oma seniste mereretkede ajal oli ta palju kordi näinud, kuidas pooled või isegi üle poole meeskonnast suri sellesse kohutavasse tõppe, seetõttu oli ta kindlaslt otsustanud skorbuudi vastu võidelda. Eelkõige nõudis ta laeval puhtust ja vaatasalati isiklikult laeva üle. Kõiki ruume suitsutati sagely, pesti hoolikalt ja koristati, kusjuures kajutisse ja trümmidesse toodi pärast pesemist paremkas kuivamiseks tuliseid süsisid. Kõige tähtsam skorbuudivastane võitlusviis oli spetsiaalne
Magnus Seadusteandja valitses aastail 1263-1280. On ajalukku läinud oma seadusandlike uuendustega. Tähtsamad punktid nendes uuendustes olid näiteks aadlike õiguste reguleerimine, samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid
Magnus Seadusteandja valitses aastail 1263-1280. On ajalukku läinud oma seadusandlike uuendustega. Tähtsamad punktid nendes uuendustes olid näiteks aadlike õiguste reguleerimine, samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid
annaabi.ee 
