(arvatavasti Lõuna-Hiina juurtega) meresõitjad, kes saabusid katamaraanidel. Need algmalagassid, kes nähtavasti otsisid uusi asualasid, asustasid saare suure austroneesia ekspansiooni käigus. Tõendeid indoneeslaste jõudmisest Aafrika mandri idarannikule ei ole leitud. Paistab, et Madagaskari esmaasukad tulid üle India ookeani otse Indoneesias, sooritades 5000 km pikkuse merereisi, usaldades end tuule ja hoovuse hoolde. Võib ka olla, et nad tulid India või Aafrika mandri kaudu. Koos Uus-Meremaaga moodustas Madagaskar viimase suure asustatava ala. Fakte Madagaskarist 2 PINDALA 587 041 km ASUKOHT India ookean RAHVAARV 11 197 000 SUURIM LINN Antananarivo KÕRGEIM MÄETIPP Maromokotro mägi, 2885m 5 Kasutatud allikad: 1. Morris, N. (1995). Maailma kümme esimest. Saared. 2. Vikipeedia. Võetud aadressilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar 3
tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. 13. Transport Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega. Maanteid 49 550 km, raudteid 4040 km, kaubaveoks sobivaid sise veekogusid 1609 km. 14. Turism Aasta jooksul (11.2004 11.2005) külastas Uus-Meremaad 2 394 862 turisti, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enim turiste saabus Austraaliast (875 157), Suurbritanniast (308 399) ja USA (215 880), mis moodustavad kokku 58,4% kogu turistidest. Keskmiselt kulutatakse päevas 125$ ja ühe reisi kohta 2 818$,
Tanumafili II, kuid nende võim oli piiratud võrreldes peaministriga. Suurbritanniale sarnanevas parlamentaarses riigisüsteemis kajastusid ka kohalikud eripärad: ainult matai'd (pealikud) sai valida liikmeid 49-liikmelise Fono'sse (parlament) ning alles 1990.a. anti kõigile üle 21- aastastele hääletamisvõimalus, kuid vaid matai võib kandideerida. (Smitz, Farfor, 2006) Iseseisvumise käigus oli Samoa (1977.aastani Lääne-Samoa) sunnitud sõlmima Uus- Meremaaga sõpruslepingu, mille kohaselt endine emamaa esindas Samoad rahvusvahelistes suhetes (Uus-Meremaal oli ka ainuke diplomaatiline esindus Apias) ning uus-meremaalased säilitasid ka kõrged ametid riigijuhtimises ja faktiliselt oli Samoa ikka veel Uus-Meremaa protektoraat. Ajapikku see olukord muutus ning 1970.a. astus Samoa Rahvaste Ühendusse ja 1976.a. ÜRO-sse. 2.2. Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea jagati 1884.a. inglaste ja sakslaste poolt, kuid anti peale Esimest
elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. Transport: Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega. Maanteid 49 550 km, raudteid 4040 km, kaubaveoks sobivaid sise veekogusid 1609 km. Turism: Aasta jooksul (11.2004 11.2005) külastas Uus-Meremaad 2 394 862 turisti, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enim turiste saabus Austraaliast (875 157), Suurbritanniast (308 399) ja USA (215 880), mis moodustavad kokku 58,4% kogu turistidest. Keskmiselt
Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliikluse taarbeks vajalike teed ehitamine ei ole kõige kergem, kuna Uus-Meremaa on päris mägine maa ja palju leidub ka looduskaitse all olevaid piirkondi, kus elavad või kasvavad haruldased loomad või taimed, seeda ei tohi igalepoole teid rajada. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Ühaenam parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega. [8] 10.1 Autotransport Enamus maanteid on maksustatud, ainult väikesemad teed pole maksustatud. Uus-Meremaal võib kohata nii sillutatud kui ka kivitamata teid. Uus-Meremaa on riik Highway võrgustikul, mis on 10 895 km pikk. Põhjasaarel asub sellest 5974 km ja Lõunasaarel 4921 km, millest 170 km on kiirteid. 2003 aasta seisuga on Uus-Meremaal 92 662 km maanteid, neist 59 109 km on kõvakattega
annaabi.ee 
