Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise- lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti põhjapiiril paekalda esisel rannalähedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 70 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks. Kundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate lõpust. Kunda mõisa omanik
Jõe kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade alguses. Joonis 1 kaart Koht, kus vaatluseid läbi viisin asub mere läheduses, seega mõjutab sealset elukeskkonda ka meri. Veelinnud, kes merel on satuvad ka siia. Kalad, kes tulevad jõgedesse kudema lõhelised ning forellid on siin samuti esindatud kui mitte pidevalt siis kudemisajal kindlasti. Üheks oluliseks faktoriks on see, et merelisele kliimale omaselt on siin talved pehmemad kui sisemaal ning suved veidi jahedamad, see avaldab mõju kooslusele. Pirita jõgi voolab kohas, kus on ka inimasustus, seega mõjutavad sealset elukeskkonda ka inimtegevus. Näitetena võib tuua jõe kallastel olevad terviserajad ning jõe suudmes asuv väikelaevade sadam. Loodusvaatlused ja nende registreerimine Esimene vaatlus toimus 15.03, ehk siis päris talve lõpus, lund sel ajal maas ei olnud, seega
poolsaarel jne. Suurbritannia asub Euraasia laamal ning riik asub lääne-kaldal laamal.Inglismaa on kõige läänepoolsem riik euraasia laamal.Inglismaal ei asu ühtki tegutsevat ja aktiivset vulkaanikraatrit aastast 1964.Samuti ei esine seal ühtki maavärinat kuna Suurbritannia on saar ning ta ei asu piirkonnas kus põrkuvad laamad kokku.Inglismaa kliima asub parasvöötmes ning riik asub saare peal,tänu merelisele kliimale on kliima niiske.Seega mereline kliima.Talved on soojemad kui teistes maades ja suved sutsu külmemad kui mandril.Temperatuurid on muutlikud,kõiguvad.Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama millimeetrini aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad.Võrreldes eesti ja suurbritannia
Mõlemad asuvad lõunapoolkeral Lõuna- Ameerikas. Peaaegu samal laiuskraadil. 2.) Kumb neist asub ilmselgelt kõrgmäestikus? La Paz 3.) Millises kuus on Cuiabas kõige külmem, millises kõige soojem? Kirjuta kuud ja temperatuurid. Külmem kuu: 22°C, juunis Soojem kuu: 27°C, oktoobris 4.) Seega milline on temperatuuri amplituud? Temperatuuriamplituud on väike vaid 5° 5.) Kas see vastab pigem merelisele või mandrilisele kliimale? Mandrilisele kliimale X variandid. 4.) Vii numbritega kokku õiged (4p) Kujutatav objekt Sobiv kaardiliik 1. Eesti reljeef topograafiline 1 2. Tädi Maali kodutalu turismi 3 3. Saaremaa vaatamisväärsused temaatiline 2 4
mineraalvett. (5) 10 5.Kliima 5.1. Saaremaa kliima. Saaremaa kliima on pehme ja mereline.Kuna Saaremaad ümbritseb meri, siis kevadel läheb hiljem soojaks, sest meri on jääs. Sügisel see eest on pikemalt soojem kui mandril. Suvel on Saaremaal keskmine temperatuur +19°C. Talvel langeb temberatuur kesmiselt -1°C. Aastane sademete hulk on umbes 509 mm. Ja tänu niiskele ja merelisele kliimale leidub siin palju huvitavaid taimeliike mida mandril ei pruugi leida. (2) 5.2. Hiiumaa kliima. Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Talve keskmine õhutemperatuur on -3,5 : -4,5°C, suvel aga +16,5 : +17°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/sec, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/sec. Aastane sademete hulk on umbes 500mm 600mm
kiduramaks. Alustaimestik asendub tundra taimestikuga ja ka loomastik hakkab muutuma. (Maailma Loodusvööndid) 7.3. Tundra Nimi tundra tuleneb saamikeelest tndâr ja tähendab metsatut ala. Lapimaa tundra on ümbtitsetud merest, mis tõttu kliima on pehmeme. Tundrasse toob aastaringselt sooja õhku Põhja-Atlandi hoovus, mis kasvada natuke lopsakamal taimestikul kui teitel tundra aladel. Igikeltsa esineb laiguti ja sademeid sajab rohkem kui mujal. Vaatamata merelisele kliimale on tundra kliima väga külm, mistõttu enamus ajast on maapind külmunud, esineb igikelts. Suvel võib pindmine kiht hakata sulema, kuid alumine pinnakiht jääb alati jäätunuks. Taimestik on liigi vaene nagu loomastikki. Taimestikus on iseloomulikud samblad, samblikud, madalad puhmas- (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt) ja rohttaimed (. Puud ja põõsad on kidurad. Loomade lindude arv kõigub tugevalt suurte rännete tõttu. Tüüpilised
savierim oli Eesti Vabariigi mäeseaduses maavarana arvel, siis seda kaevandavad ettevõtted Kagu Eestis kuulusid ka mäeettevõtete hulka. Seitsmekümnendatel aastatel kohalik savitööstus hääbus ning nõukogude aja lõpuks jäid peamisteks savitööstusettevõteteks Aseri ja Tallinna Keraamikatehas, mis kasutasid toormeks Eesti põhjarannikul asuvat Kambriumi sinisavi. Suur savikarjäär on ka Kunda tsemenditehasel. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise-lillalaigulisele savierimile). Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 90 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks. Kundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate lõpust. Kunda mõisa omanik John Girard de
Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutab suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem juuni ja kõige vähem nov, dets. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. Kõige külmemaks kuuks on meil tavaliselt veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale (mandrilise kliima korral on selleks jaanuar). Kõige soojemaks kuuks osutub juuli. Tuul on max saartel. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Pilet nr 8. Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused (Eestis).
päikesetõusus ajal detsembris. Kevadel kasvab summaarne kiirgus kiiresti, saavutades maksimumi juuni teisel poolel, so kõige kõrgema päikeseseisu ajal. Sealt alates summaarne kiirgus väheneb. Kevadel saab maapind üldiselt kiirgusenergiat kui suve teisel poolel ja sügisel, mida võib seletada üldjoontes väiksema pilvituse ja suurema õhu läbilaskvusega (vähem tolmu ja niiskust). Temperatuurireziim Eestis. Kõige külmemaks kuuks on meil tavaliselt veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale (mandrilise kliima korral on selleks jaanuar). Kõige soojemaks kuuks osutub juuli. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on kõige kõrgem saartel (Vilsandil -2 C°) ja langeb ranniku ning sisemaa suunas. Kõige madalam on jaanuari keskmine õhutemperatuur Ida-Eestis. Isotermid on ligikaudu paralleelsed rannajoonega. Sellist temperatuuri jaotumist võib seletada mere soojendava mõjuga talvel, mis tuleb hästi esile meie territooriumi lääne- ja loodeosas. Soome laht avaldab talvel
annaabi.ee 
