2. Soolsus. 3. Temperatuur. 1.1 Valgus: fütoplankton areneb Läänemere avaosas kuni 50 m sügavuseni, lahtedes 20 m sügavuseni. Sügisel ja talvel, vee jahtumisest põhjustatud ringlemise mõjul võivad kanduda ka sügavamatesse kihtidesse. Paljude vetikate maksimaalne arvukus langeb 5-10 m sügavusele. 1.2 Soolsus: soolsus mõjutab fütoplanktereid nii osmootse rõhu kui ka ioonide spetsiifilise toime kaudu. Soolsuse vähenemisel muutuvad ka vee tihedus ja viskoossus. Mereliigid on levinud peamiselt sügavates veekihtides, mageveeliigid ülemistes kihtides. 1.3 Temperatuur. Mõju avaldub kõige selgemini tsüanobakterite ja ränivetikate juures. Fütoplanktoni koosluse vertikaalne jaotumine on eri aastaaegadel erinev ja väljendub nii liigilises koosseisus kui ka biomassis. Talvel jää all arenevad vetikad ainult ülemises 10 m veekihis. Kevadel, ränivetikate vohamise ajal, on arvukuse maksimum 10 m sügavusel. Juunis
kogu lahes levinud ahven.Peaaegu sama laialt olilevinud särg. Särje puhul oli ilmne arvukuse 5 ja mõõtmete suurenemine sügavamatel aladel (lahe suudmealal), kus on rohkem suurte särgede peamist toitu molluskeid. Mõned liigid olid hajusalt levinud kogu lahes (haug, viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud. Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes 10 korda
keskkonda, kanduvad mürgid toiduga loomalt loomale ja kontsentreeruvad toiduahela tipus olevate kiskjate organismis. (George McGavin,2006,lk 43) Kalapüük Neid liike, mida ei ole kodustatud ega kultuuristutatud, tuleb püüda või korjata metsikust loodusest. Keskkonnasõbralik tegutsemine eeldab, et iga liigi puhul tohib loomi püüda vaid ilma populatsiooni taastumisvõimet kahjustamata. Mitte kusagil ei ole ületarbimise oht teravamalt esile kerkinud kui mereökosüsteemis. Mereliigid on inimeste suurimad valguallikad ja miljonite inimeste jaoks on kalapüük peamine alatusvahend, kuid kalatööstus seisab praegu silmitsi tõsiste ohtudega. Kaubanduslikult atraktiivsemate kalaliikide varud vähenevad ja alles jääb üha vähem püügiks kõlblikke suuri kalu. Mõne liigi puhul tuleks sisse seada totaalne püügikeeld, et kalavarud saaksid taastuda tasemeni, mis neid taas ohutult püüda lubaks
Kasvades peavad nad kesta vahetama nagu ümarussidki. Keha mõlemal pealtvaadates ümar. Mõlemal lihaseline neel ja kloaak. Pea ja rindmik eristatavad, jäsemed, tundlad ja suisedlülijalgsetel. 100. Rõngusside ( Annelida ) erinevaid elupaiku ja eluvorme. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaaja mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude põhjasetetel (mudatuplased). Kaanid (Hirudinea) on väheharjasussidest tekkinud,
Liigirikkus sügavuse gradiendil Endeemsed – omased vaid sellele keskkonnale. Vaadeldes liikide arvu, on maismaal palju rohkem liike. Maa on struktureeritum üksis kus kohastumusvõimalusi on rohkem. 62 LOKAALSED DIVERSITEEDIGRADIENDID 1. POOLSAARE JA LAHE EFFEKT – TÕENÄOSUSLIK SEADUSPÄRA Lahe tipu suunas diversiteet väheneb. Poolsaare tipus/lahe otsas on mitmekesisus väiksem. Mereliigid tekivad meres, ookeanid ja lahe tippu tuleb neil migreeruda. Liigid migreerivad igas suunas ja lahesoppi sattumine on ebatõenäoline. Samamoodi on mandril. Nt: Lahe effekt Läänemeres. Ligipääs ookeanist on vaid läbi Taani väinade. NB! Lisaks mängib rolli ka siin soolsus. Kaugus ookeanist korreleerub soolsuse vähenemisega. 2. NN KÜÜRSELG KÕVER (hump-back curve) - Nime andis P.Grinne Küürselg kõver sidus produktsiooni läbi biomassi liigirikkusega.
annaabi.ee 
