rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul.
Gondlisõit lükake edasi ajaks, kui olete end sisse seadnud. 3,8 km pikkusel ja 30-70 m laiusel Suurel kanalil on vanad kaubandusrajoonid ja laod, mis on pärit linna kaubanduslikust kuldajast. Marmorist, tellistest ja valgest lubjakivist palazzo'd on rajatud 600 aasta jooksul. Need on ehitatud Veneetsia-Bütsantsi, renessanss-, barokk- ja neoklassitsistlikkus stiilis, ent peamiselt 14. ja 15. sajandi eksootilises gooti stiilis, mis on Veneetsia 'kaubamärk'. Majade merekindlad lubjakivist vundamendid seisavad massiivsetel piiniavaiadel 8 m sügavusel laguuni põhjasängis. Võrratu renessansspalee Palazzo Vendramin-Calergi, kus suri 1883. Aastal Richard Wagner, on tänapäeval talvekasiino. 15. sajandi Ca'd'Oro hiljuti restaureeritud fassaadilt on kullatis kadunud, kuid siiani on see linna kõige kaunim ja paremini säilinud gooti stiilis palee. Itaalia kõige muljetavaldavam postkontor, Fondaco dei Tedeschi, oli kunagi Tsehhi, Ungari ja
Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse (Ghana) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja
karusnahku ja orje. 15 12 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 13 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 14 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 15 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. VIIKINGID u 600-1000 Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingilaevad võisid edasi liikuda nii purje kui aerude abil. Vajaduse korral oli neid võimalik ka mööda maad lohistada näiteks Venemaal tuligi ühelt jõelt teisele pääsemiseks päris pikki vahemaid maitsi läbida. Samuti oli nendega hõlpus randuda ükskõik kus viikingilaevad ei vajanud sadamat. Draakonipea vöörtääris pidi eemale peletama kurje vaime, merekoletisi ja vaenlasi. 16 Viikingi kaupmehed ja asunikud
Laeva juhiti ahtri paremas pardas oleva rooliaeruga- sellest ka nimetus tüürpoord. Et mitte murda rooliaeru, silduti laeva vasaku pardaga. Inglise keeles nimetetakse vasakut parrast tänapäevani port side- „sadama külg“. Pikematel reisidel oli pardal kuni 30 meest. Laevu ehitati kodurandades. Selle töö juures kasutati peale kirve veel mitmeid spetsiaalseid tööriistu nagu voolmeid, peitleid, oherdeid jm. Laevad oli üsna merekindlad ja nendega ei kardetud seilata Läänemerel. Normannide retked ulatusid niisuguste laevadega Islandile, Gröönimaale, ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Kindlasti purjetati ka ida poole, Novgorodi ja kaugemalegi. 4 17. ja 18. sajand Laevade ehituse kohta 17. sajandi teisel poolel on usutavaid andmeid narvast.
Joon. 1.1. Varaseimad teated meresõidust on ajalool enamasti Vahemere piirkonnast. Egiptlased tarvitasid Niilusel ja maad ümbritsevatel meredel papüürusest kokkuseotud paate (Joon. 1.2.), kuid hiljem ka laeva (Joon.1.3.), millega juba 1500a e.m.a. 18. dünastia ajal käisid Somaalias ja isegi Indias. Nad kasutasid rooliaeru ja algelisi purjesid. Kuid materjali nõrkuse tõttu ei olnud sellised laevad merekindlad. Lameda põhja tõttu oli neid raske juhtida. Iseloomulik on emapuu või kiilu puudumine, mida mõningal määral asendab laeva otsi ühendav ja kõrgemale tõstev palk või latt, mis annab konstruktsioonile tugevuse. Mitmel poolel kasutasid jahimehed puust või luust sõrestikke, mille ümber tõmmati loomanahad. See võimaldas anda veesõidukile soovitud kuju ja tagas küllaldase tuge- 1
5 Sokalski 106 19 55 6 Matotskin Sar 100 0,6 12 7 Sannikovi 45 55 14 8 Jugorski Sar 40 2,8 13 9 Kara Väravad 33 45 52 . Hüdrometeoroloogilised tingimused. Vaatamata sellele, et laevad on tänapäeval suhteliselt merekindlad, peab meresõitja ikka ja alati arvestama merel valitsevate ilmastikutingimustega. Eelkõige sõltub sellest meresõidu ohutus, kaubaveo kiirus, kalapüük jms.tegevus. Ilmaks nimetatakse atmosfääri olekut maa pinnalähedastes või selle kõrgemates kihtides. Ilma iseloomustavad õhu temperatuur ja niiskus, atmosfääri rõhk, tuule suund ja tugevus, nähtavus, pilvisus ja atmosfäärinähtused nagu udu, äike, vihm, jäide, torm jt.
annaabi.ee 
