ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM HELSINGI KONVENTSIOON ETTEKANNE Tallinn 2012 Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist.
Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb kahest lisast 1. Lisas on arenenud ja üleminekumajandusega riigid , 2 lisas on majandusliku
on suuremad kui lubatud, inimesele või looduskeskkonnale kahjulikud, isikud, kes paigutavad jäätmed selleks mitteettenähtud kohtadesse · Toetused ja maksusoodustused · Saastelubade kaubandus kehtestatud heitee ja liiklusvahendite heitgaaside kohta Keskkonnakaitse edukuse eeldused: · Keskkonnaseisundi hindamine · Info olemasolu · Kättesaadavus · Rahva aktiivne toetus HELCOM e Läänemere merekeskonna kaitse komisjon Läänemere merekeskkonna kaitse konvenktsioon Eesti, Taani, Soome, Saksmaa, Läti, Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused: · Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus · Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed
kaitse, üleujutuste kontroll, pikem veeviibeaeg (soodustab looduse poolset isepuhastust). Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse: • Isolatsioon maailmamerest • Väga madal soolsus • Geoloogiliselt väga noor veekogu • Madal liigiline mitmekesisus • Kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest • Vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspia merega Läänemere kaitse (HELCOM)- HELCOM e Läänemere merekeskonna kaitse komisjon – Läänemere merekeskkonna kaitse konvenktsioon – Eesti, Taani, Soome, Saksmaa, Läti, Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992 Põhiprintsiibid ja kohustused: Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed
UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon: Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks. Vajadus Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik. Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning
UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon: Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks. Vajadus Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada
UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon: Eesmärk - rahvastevahelise intellektuaalne koostöö, et muuta maailm elamisväärsemaks. Vajadus Objektid ja nimekirja kandidaadid – Tallinna vanalinn on nimekirjas (kokku u. 1000) kuid tahetakse ka liita nimekirja Sooma ja Põhja-Eesti pankrannik Järgmiste keskkonnakonventsioonide eesmärgid: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust selleks, et tagada merekeskonna talutav ökoloogiline seisund, arendada teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel, koordineerida merekeskonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist ja töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada
annaabi.ee 
