säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides. Looduskaitsekonventsioonid- Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud. Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piiriveekogude kaitse ja kasutamise kohta. Merede kaitset ja merereostust käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon. 2.2. põhjenda oma valikut mis pidasid oluliseks just neid nelja konventsiooni teiste hulgast esile tõsta. VASTUS: Arvan, et siseveed on ohustatud ja samuti ka mereveed. Sinna veetakse solki ja prügi ning vahel juhtub ka õnnetusi laevadega ning vesi saastub. Kalu on püütud ka kohati liialt palju ja see ohustab liike ja eriti neid liike, mida pole palju. Selletõttu on vaja neid kaitsta ja panna piirid
happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasasegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; o töötada välja ja juurutada ühte keskkonnakaitsestrateegia Läänemere regioonis Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Poollooduslikud kooslused Ekstensiivne põllumajndus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada
Noorim Matsalu. Vanim linnukaitseala on Vaidla. 5. Konventsioonid 1.Aafrika Euraasia rändeteed Bonni konventsioon 2.Ranniku märgalad ja luiged Ramsari konventsioon 3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon 5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid Cites'i konventsioon 6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine Marpoli konv. 10.Osoonikihi kaitse Viini konv. 11.Piiriülene õhusaaste Genfi konv. 12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine Espoo konventsioon 13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll Baseli konventsioon 14
24 mai 2000 allkirjastati 67 riigi poolt. Eesti allkirjastas septembris. Biloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. GMO'd ehk.geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse, millised geenid üle viiakse; kiirem, ülekanne liikide vahel efektiivne. Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon Vastuvõetud 1974 ning täiendatud 1992. Põhieesmärgid: vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemeree lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamist; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis.
5. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid- vananenud tööstustehnoloogia kasutamine, inimeste madal keskkonnateadlikkus, väärad tarbimisharjumused, kaasaegsete keskkonnaobjektide vähesus,raha vähesus – oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal 3) Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta 5) Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...)
24 mai 2000 allkirjastati 67 riigi poolt. Eesti allkirjastas septembris. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. GMO’d ehk geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse, millised geenid üle viiakse; kiirem, ülekanne liikide vahel efektiivne. Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne. HELCOM – Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon Vastuvõetud 1974 ning täiendatud 1992. Põhieesmärgid: vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamist; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist; töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitse strateegia Läänemere regioonis.
probleemide lahendamisel, · ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, · vältimaks merede saastamist laevadelt jms. IMO juhtorgan on peaassamblee mis tavaliselt koguneb kord kahe aasta jooksul IMO täitesaatev organ on nõukogu, mille valib kaheks aastaks assamblee. Assamblee tähtsamad komiteed on: · Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) · Merekeskkonnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). · Õiguskommitee · Technical Co-operation Committee · Facilitation Committee Rahvusvahelised konventsioonid · rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ehk SOLAS (International Convention for the Safety of Life at Sea)(SOLAS 1960); · rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni (Load Line 1966); määrab ära vaba- parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites,
annaabi.ee 
