Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mereelustikku" - 7 õppematerjali

Upstream advanced-upstream upper
2
doc

Upstream advanced, upstream upper

8. Ronimisvarustust pakkima--- to pack the climbing gear Upstream upper Unit 6 Ootesaal lennujaamas ­ departure lounge pp.100-101 1. Meelitama jõukaid turiste-to attract up-market travellers 2. Napi eelarvega reisima- travel on shoestring budget 3. Majanduslangus-a downturn in the national economy 4. Kohalikud võimud- the local authorities 5. Meelitama sukeldujaid- to attract divers 6. Julgustama loodusturismi-to encourage eco- tourism 7. Kaitsma mereelustikku- to protect marine life 8. Kunstlikud korallrifid, mis loodud mahajäetud laevade poolt-artificial reefs created from redundant ships p. 103 9. linna varemed the ruins of the town 10. Reisimine avardab silmaringi travel broadens the mind 11. teele asuma-to set off 12. magevesi fresh water 13. Tormine meri a rough sea 14 .hingemattev vaade breathtaking view Rephrase (seleta oma sõnadega) in English p.103

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
Keskerakond referaat
15
doc

Keskerakond/referaat.

arvestab üleeuroopaliste eesmärkide kõrval võrdväärselt ka liikmesriikide kohalikke eripärasusi ja traditsioone. · Taotleme Euroopa Liidus säästva, keskkonnahoidliku energiapoliitika väljatöötamist ja rakendamist, mis tagab välisõhu kaitse ning energiakulu pideva vähenemise tootmises ja olmes. · Taotleme kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks teadusuuringute ja eriprogrammide tegemist. · Toetame Läänemere strateegia vastuvõtmist ja rakendamist. Kaitseme merekeskkonda ja mereelustikku. · Peame vajalikuks linnaruumi ja tööstuspiirkondade elukeskkonna kvaliteedi tõstmist uute innovaatiliste abinõude väljatöötamise ja rakendamise teel. · Toetame tervikliku energiasüsteemi väljaarendamist, mis koosneb taastuvenergia osakaalu suurendamisest, põlevkivienergeetika tõhusamast kasutamisest ja tuumaenergia võimalikust rakendamisest Eestis./4/ Maaelu- ja põllumajanduspoliitika Oleme seisukohal, et maaelu ja põllumajandus ei tohi Eestis olla teisejärgulised

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
38 allalaadimist
Energiamajandus
20
doc

Energiamajandus

4) kalakasvatus (akvakultuurid) territoriaalveed ­ 3-12 meremiili. Keegi ei tohi viibida ilma rannikuriigi loata. majandusvöönd(-veed) - -200meremiili. Laevasõit on vaba, kalapüük ja maavarade kaevandamine ainult rannikuriigi loal. Avaookean ­ laevasõit vaba, kalapüük rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Kalapüügi õiguste müümine: kui ise ei taha/ei suuda antud mahust püüda, võib õiguse müüa teistele. Kuidas saab inimtegevus mõjutada mereelustikku? naftatransport (reostus) majandustegevus (reoveed) võõrliikide sissetoomine 3. METSANDUS metsamajandus ­ tegeleb kasvatamise, hooldamise ja istutamisega metsatööstus ­ metsaraie ja puidutöötlemine mets ­ taastuv loodusvara, aga taastumisringe on aeglane 33,3% maismaast on mets Rohkem kui 50% maailma metsadest jääb 5 riigile: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina Metsatüüp Riigid, kus valdavalt Peamised puuliigid Iseloomustus,

Geograafia → Geograafia
166 allalaadimist
Polaaralad 2003
26
doc

Polaaralad 2003

Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased,

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb- Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta
83
pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

UUED MEETMED – mereprügi (D10) 8. Mereprügi probleemi teavitamine ja plastpakendite merre sattumise ennetamine Meetme eesmärk on ühiskonda teavitada mere prügista- misega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et ennetada prügi merre sattumist. • Mere prügistamise oluliseks allikaks on rannaaladel ja merel toimuv inimtegevus; • Mereprügist on suur osa plastist pakendijäätmed, sh kilekotid ja hügieenivahendid; • Plastpakendid ohustavad/tapavad mereelustikku lämmatades ja liikumist piirates, soolestikku ummistades ja toksikante vabastades. Koostööd on vaja teha erinevate osapooltega, et leida parimad lahendused prügi merre sattumise ennetamisel. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mereprügi, eelkõige plastik ja hüljatud püügivahendite on mereelustikule ohtlikud KANNATAJAD 20.02.2017, K. Künnis-Beres MEREPRAHI tekitajad (

Loodus → Keskkond
1 allalaadimist
AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS
34
docx

AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS

err.ee/v/eesti/2da35e80-64b7-4921-8569-cdceffc5578d (07.06.2016) Lillenberg, M., Haiba, E., Nei, L. 2012. Ravimijäägid looduskeskkonnas. Eesti Loodus (online), (06.2012) http://www.eestiloodus.ee/artikkel4679_4623.html (03.05.2016) Oidermaa, J. J. 2016. Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere elustikku. Eesti Rahvusringhääling (online), (20.05.2016) http://novaator.err.ee/v/16a1916b-9c55-4fef-acd6-dd453d8cca2f/merebioloog- ravimijaagid-ohustavad-laanemere-mereelustikku (09.06.2016) Paavle, Silja. 2015. Ravimiamet: apteek peab vanad ravimid vastu võtma ka siis, kui inimene ei soovi oma nime avaldada. Õhtuleht (online), (02.07.2015). http://www.ohtuleht.ee/684105/ravimiamet-apteek-peab-vanad-ravimid-vastu- votma-ka-siis-kui-inimene-ei-soovi-oma-nime-avaldada (04.05.2016) Tigasson, K. 2011. Apteegid ei ole vanade ravimite tagasi võtmisest kuigi huvitatud. Eesti Päevaleht (online), (01.12.2011). http://epl.delfi

Meditsiin → Meditsiinijäätmete...
4 allalaadimist
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Järjesta need (a-f). Seejärel loe õpikust lk 11 korallriffide elurikkuse kohta ja kui vaja, tee oma järjestuses parandused. a) Maailmamere saastumine ja veetemperatuuri tõus. b) Korallide kahjustumine ja hävimine. c) Maailma rahvastiku kasv ja linnastumine. d) Korallriffide elurikkuse vähenemine. e) Kasvav energiavajadus tööstuses ja põllumajanduses. f) Korallidega koos elavad vetikad surevad. 3.2. Kirjuta, kuidas võib korallriffide kahjustumine mõjutada (1-3) 1) mereelustikku, 2) inimeste toidulauda, 3) turismimajandust. Ülesanne 4. Lisaülesanne õpetaja valikul. 4.1. Võrdle roosi ja meriroosi ning kirjuta, millisesse suurde organismirühma (riiki) kumbki kuulub. Kirjuta vastused tabelisse, kus on 3 veergu ja 6 rida. Võrreldavad tunnused Roos Meriroos Elupaik Organite olemasolu Toitumine Liikumine Riik 4.2. Mis on sinu arvates nende kõige suurem erinevus? Põhjenda oma arvamust. Ülesanne 5. Lahenda ristsõna

Bioloogia → Bioloogia
246 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun