tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju. Charybdis oli samuti kohutav, kuid mitte kaljus, vaid vees elav mereelukas, kelle kutsumus oli neelata iga päev kolm korda alla merevood Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab ette topeltriski, on sattunud Skylla ja Charybdise vahele. "Aga niipea, kui ta oli parunile otsa vaadanud, uskus ta, et on Skylla juurest Charubdise juurde sattunud" George Sand, CONSUELO, II osa, lk 112.
teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Legend: Kristluses võit paganausu üle. Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Muinasjutt: üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). Kahejalgne saatan. Eestipäraselt konn (loheomadused üle kantud) Kreutzwald. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU on rahvusvaheline muinasjutu indeks, mis moodustub indeksi koostajate nimedest (Aarne-Thompson-Uther). 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid,
söödavad limused. 9.5 Homaar Merivähk. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500- 600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 9.6 Kalmaar Söödav mereelukas peajalgsete klassist. Nende pehme keha on kaetud nahaga. Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. Peale kere on söödavad ka haarmed. Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka hautada, suuremaid isendeid ka erinevate segudega täita. Pikaajaline kuumutamine muudab kalmaari kummiseks ja sitkeks. Kalmaaritindi abil saab mustaks värvida pastasid ja risotosid. 9.7 Kaaviar Kaaviar on soolatud kalamari. Enam kasutatakse punast (lõhilaste kalamari) ja musta kaaviari (tuurlaste kalamari).
• iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend • Kristluses võit paganausu üle • Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta „Lohetapja“ muinasjutt lohe kirjeldused arhiiviteksides : • üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). • rätsep Jaan Sandra kirjapanekutes meremadu, kel kuus pääd otsah oll, ja silmä pääh kui tõrvase palli ning merevaim irmsa kuvve pääga, kelle ega üte kukru pääl, kui hiigla kikkal, ilmatu suur punane-hari veretas. • kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarvet peas ja suled seljas • konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise
mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud, konventsionaalne algus: tavaline. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Muinasjutus - lohe kirjeldused arhiivitekstides: üsna üksluised enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme peaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat); kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda. Müüdis - Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe esineb iseseisva olendina alla neelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene; Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi,
annaabi.ee 
