Ned land: Meeldib püüda harpuuniga. On harpuunijate ülem. Silmapaistev ja julge. Pierre Arronax: On professor. Väga tark ja uudishimulik. Conseil: Pierre Arronaxi teener. Suhteliselt vaikne. Kirjeldused. Ned Land on väga julge ja teisest rohkem silmapaistev. Talle meeldib väga harpuuniga püüda. On Kanadast pärit meister harpuunipüüdja. On viisakas ja tal on head kombed. Austab teisi ja ei paanitse. Pierre Arronax on pärit Prantsusmaalt. On merebioloog ja väga tark. Huvitub paljudest asjadest, eriti merega seotud asjadest. Viimasel ajal oli New Yorkis palju. Tegevused 1866 Räägitakse, et ookeanis elab suur koletis. 1800 - "Narval" / Allveelaev sai nime "Nautilus" 1800a. ehitatud allvelaeva järgi. 1. Jules Gabriel Verne Sündis 8. Veebruaril 1828 sadamalinnas. 2. Jules Gabriel Verne vanaisa ja isa olid advokaadid. 3. Jules Gabriel Verne-l oli 3 õde ja 1 vend.
"Simpsonid" on satiiriline paroodia Ameerika elustiiliga keskklassi perekonnast, kuhu kuuluvad pereisa Homer, pereema Marge, poeg Bart ning tütred Lisa ja Maggie. Joonissarja tegevus toimub väljamõeldud linnas nimega Springfield. Sari näitab lähemalt inimesi, Ameerika kultuuri, rahvast tervikuna, ning televisiooni ennast. https://www.youtube.com/watch?v=AB7VF980cEA "Käsna-Kalle Kantpüks" "Käsna-Kalle Kantpüks" on Ameerika Ühendriikide Emmy auhinna võitnud joonissari, mille autor on merebioloog Stephen Hillenburg. Seriaali tootmine algas 1999 aastatel Nickelodeon Animation Studiosi poolt. Eestis näitab sarja TV3. Eestikeelset teksti loeb Ardo Ran Varres. Joonissarja peategelaseks on Bikini atolli merealuse linna Bikiini Põhja elanik kollane merekäsn Käsna-Kalle Kantpüks (SpongeBob SquarePants). Ta elab koos lemmiklooma teo Garyga ananassi majakeses ning töötab kiirtoidurestoranis krabiburgeri valmistajana. Käsna-Kalle naabriteks on kivi all elav roosa, laisk,
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8. klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu-
Seltsi zoloogiakogude, hiljem ka seltsi raamatukogu hooldaja. Aastast 1931 töötas Tallinnas Põllumajandusministeeriumis. Alates 1935. aastast Tartu Ülikooli õppejõud (ihtüoloogia). 1944. aastal emigreerus Rootsi. Oma teadustöös on ta põhjalikult uurinud Eesti pisiimetajaid, villkäppkrabi, jõevähki jt. Reinvaldt toetas mitmete bioloogiajaamade ehitamist. [http://et.wikipedia.org/wiki/Edvin_Reinvaldt] (30.03.08) Evald Ojaveer (sünd. 7.aprill 1933) Ta on Eesti merebioloog, ihtüoloog. Aastatel 1957-1990 töötas Eesti Teaduste Akadeemia ZBI Mereihtüoloogia laboratooriumis. 1990-1992 oli ta Eesti Teaduste Akadeemias ökoloogia ja mereuuringute instituudi asedirektor. Alates 1992 Eesti Mereinstituudi teadusdirektor. Ojaveer on uurinud kliima muutuste ja inimtegevuse mõju Läänemere ökosüsteemile. Räime embrüoloogiat, liigisiseseid rühmitusi ja arvukuse kõikumise põhjusi, ta on tegutsenud Läänemere kalavaru hindamise ja haldamisega.
2006) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel704_677.html (18.05.2016) Kuul M. 2011. Teadlane ja narkoärikas ajasid ravimijäätmete äri. Eesti Rahvusringhääling (online), (11.05.2011) http://uudised.err.ee/v/eesti/2da35e80-64b7-4921-8569-cdceffc5578d (07.06.2016) Lillenberg, M., Haiba, E., Nei, L. 2012. Ravimijäägid looduskeskkonnas. Eesti Loodus (online), (06.2012) http://www.eestiloodus.ee/artikkel4679_4623.html (03.05.2016) Oidermaa, J. J. 2016. Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere elustikku. Eesti Rahvusringhääling (online), (20.05.2016) http://novaator.err.ee/v/16a1916b-9c55-4fef-acd6-dd453d8cca2f/merebioloog- ravimijaagid-ohustavad-laanemere-mereelustikku (09.06.2016) Paavle, Silja. 2015. Ravimiamet: apteek peab vanad ravimid vastu võtma ka siis, kui inimene ei soovi oma nime avaldada. Õhtuleht (online), (02.07.2015). http://www.ohtuleht.ee/684105/ravimiamet-apteek-peab-vanad-ravimid-vastu-
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut PÕHILISTE PLASTIDE LEIUTAMINE JA AJALUGU Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on plastid (plastmassid)? ....................
Eesti Maaülikool magistriõpe 3+2 423 ioloogia Eesti Maaülikool magistriõpe 3+2 462 Kalakasvatus Bioloogia (merebioloog- Tallinna Ülikool magistriõpe 3+2 1714 keskkonnaspetsi alist) Veeökosüsteemi Tartu Ülikool rakenduskõrgharidusõpe 2387 de majandamine
annaabi.ee 
