Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades
tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Laamtektoonika seisukoha järgi ringleb kivimaines vahevöös selliste soojuslike "konvektsioonvoolustena". Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandristja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang. Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa
Genfi konvents terrmere ja külgvööndite kohta 1958 (terrmere laius ei määr kindlaks) Genfi konv avamere kohta 1958 Genfi konv kalapüügi ja eluressursside kaitse kohta avamerel 1958 Genfi konv mandrilava kohta 1958 ÜRO rv-se mereõ-se konv 1982 Montego Bay, jõust 1994 (Rv Mpõhjaameti loo vastuseis). 4 esimest kodifits tavaõigust. Siseveekogud Mandri siseveekogud ja sisemeri. Siseveekogude piiritlemiseks teistest merealadest: Tavaline lähtejoon: madalveejoon mööda rannikut Sirge lähtejoon: kõige kaugemal asuvad punktid. Mõõnakõrgendite (looduslikult tekk maismaa-ala, mis on mõõna ajal veest ümbrits) abil. Lahed ja jõesuudmed: laius ei ületa 2 meremiili ja omavad vaid üht kaldariiki, on siseveekogud. Ajaloolised lahed alati siseveekogud. Mitme kalariigiga lahtede puhul tavaline lähtejoon. Riigi õigused siseveekogudel: täielik terr suveräniteet
-‐ valdkond oli väga pikka aega reguleeritud ainult rahvusvahelise tavaõigusega -‐ praegu reguleerib merendust esmajoones mahukas Üro mereõiguse konventsioon (1982) ja kokkulepe osa XI rakendamise kohta (1994) Merealad ja lähtejoon Tänapäeval saab rääkida järgmistest merealadest: -‐ siseveed -‐ terrioriaalmeri -‐ külgvöönd -‐ majandusvöönd -‐ avameri Lähtejoon eraldab siseveed territoriaalmerest ja sellest mõõdetakse kõigi teiste meralade algust: -‐ tavaline lähtejoon -‐ sirge lähtejoon Siseveed
merekeskkonna kaitse ❏ Ülemvõim pärast maailmamerel on palju võideldud ❏ Valdkond oli väga pikka aega reguleeritud ainult rahvusvahelise tavasõigusega ❏ Praegu reguleerib merendust esmajoones mahukas ÜRO mereõiguse konventsioon (1982) ja kokkulepe osa XI rakendamise kohta(1994) MEREALAD JA LÄHTEJOON: ❏ Tänapäeval saab rääkida järgmistestmerealadest: - siseveed(maismaale kõige lähedamad) - territoriaalmeri - külgvöönd - majandusvöönd - avameri(katab kõik muu, mis eelnevatest veel üle jääb) ❏ Lähtejoon (mõtteline joon) eraldab siseveed territoriaalmerest ja sellest mõõdetakse kõigi teiste merealade algust: - tavaline lähtejoon(järgib rannikut - jookseb sellega paralleelselt)
annaabi.ee 
