.2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse laborisse.........................................................3 LAB:..........................................................................................................................................3 Uurea - 25 mg/dL.....................................................................................................................3 Na+ - 131 mEq/L.....................................................................................................................3 K+ - 3.2 mEq/L........................................................................................................................3 WBC - 11,000/mm3..................................................................................................................3 Uriinianalüüs:............................................................................................
Kapillaari sein Koevedelik (9l) Rakkude sisse jääv vesi (24l) Vere plasma (3l) Keha kogu vesi (36l) Rakkude vahele jääv vesi (12l) Veelahuste koosseis · Vedeliku ruumide elektroneutraalsus igas ruumis peab olema võrdselt (määratuna mEq/L) positiivsete (katioon) ja negatiivsete (anioon) laengute kandjaid (makroskoopilise elektroneutraalsuse printsiip) · Seejuures on eri ruumide vedelike koostis märgatavalt erinev Rakkude vahelises ruumis on oluliselt rohkem naatriumi (Na+) mida tasakaalustavad kloor (Cl-) ja bikarbonaat (HCO3-) Raku sees on peamiseks katioonideks kaalium (K+) ja magneesium (Mg2+), mida tasakaalustavateks anioonideks on valgud ning orgaanilised
sisaldus. Semidüstroofne e. poolhuumustoiteline oligotroofne järv, mis on rikastunud huumusainetega, kuid dikromaatne oksüdeeritavus on madal. Värvus helepruun, vesi läbipaistev. Elustik rikkalikum ja mitmekesisem kui oligotroofsetes järvedes. Makrofüüdijärved madalad ja vähemalt 3/4 ulatuses kaetud suurtaimedega. Suvel planktonivaesed, läbipaistva veega. Veekogude jaotus üldaluselisuse järgi - Väga kalgiveelised e. lubjatoitelised: HCO3' >240 mg/l, >3,9 meq/l (mg-ekvivalent ka mg-ekv) või elektrijuhtivus (cond conductivity) >400 µS/cm Keskmiselt kalgiveelised: HCO3' 80-240 mg/l, 1,3-3,9 meq/l või el.-juhtivus 165-400 µS/cm. Siia kuulub suur osa Eesti järvedest: kalgiveelised eutroofsed ja miksotroofsed. Pehmeveelised: HCO3' < 80 mg/l, <1,3 meq/l või el.-juhtivus <165 µS/cm Kõik rabajärved, poolhuumustoitelised e semidüstroofsed, oligotroofsed järved, hulk segatoitelisi ja osa kunagisi
Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!)
ümbritsetuna seljaajuvedelikuga. Nagu eespool juba osutatud, moodustab vesi meie kehas erinevaid lahuseid. Tabelis 1.4. on toodud vereplasma, interstitsiaalse ja intratsellulaarse vedeliku ligikaudne koostis. Nagu näha, on rakusisese vedeliku ja plasma koostis selgesti erinev. Kõige ilmekamalt tuleb see esile võrreldes Na+, K+, Mg2+, Cl- ja valkude kontsentratsiooni neis. Tabel 1.4. Põhiliste lahustunud ainete kontsentratsioonid (mEq/L) keha erinevates vedelikuruumides (Seeley jt, 1995). IOONID PLASMA INTERSTITSIAALNE INTRATSELLULAARNE VEDELIK VEDELIK* KATIOONID: Na+ 153,2 145,1 12,0 K+ 4,3 4,1 150,0
näitaksid lapse seisundit rahuolekus (Grünberg jt 2008)(vt tabel 7.) Tabel 7. Veregaaside normipiirid (Donn jt 2003) Arteriaalne Kapillaarne Venoosne pH 7.30-7.45 7.25-7.35 7.25-7.35 pCO2 (mmHg) 35-45 40-50 40-50 pO2 (mmHg) 50-70 35-50 35-45 HCO3 (mEq/L) 20-24 18-24 18-24 SaO2 92-96% 70-75% 70-75% Õdede kohustus on juhusliku ekstubatsiooni ennetamine. Kuna intubatsioonitoru põhjustab koe ärritust ja suurenenud sekreedi voolu, on tähtis puhastada hingamisteid regulaarselt, et tagada lastele piisav ventilatsioon. Aspireerimissond peab olema pehme ja painduv, intubatsioonitorust kaks-kolmandikku väiksem
annaabi.ee 
