kõlavaid suursuguseid meloodiaid. Paaris kohas mängiti ka aeglasemalt- kasutati ritenutot ja accelerandot. See lisas palale kontrasti ning tegi selle seega kuulaja jaoks huvitavamaks. · Andante- definitsioonina tädab ,,aeglane". Teine sümfoonia osa oligi eelmisest tunduvalt aeglasem. See meloodia oli mulle juba varasemalt tuttav. Pala vältel dünaamika põhiliselt ei muutunud. Mängiti mezzo fortes. · Menuetto ja Trio- definitsioonina tähendab tantsumuusika zanrit. See oligi tantsuline, esitati allegrettos. Üldiselt oli see suursugune ja vali. · Presto- definitsioonina tähendab ,,kiirelt". See teos tõi esile keelpillid, neid oli kõige rohkem kuulda ja nende meloodia oli põhiline.Mängitigi prestos. Teisena esitati Licenza aaria ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69) Solist oli Kädy Plaas.
Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos. Kontsertil esitati Wolfgang Amadeus Mozarti teost ,,Kegelstatt-trio klarnetile, vioolale ja klaverile". See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786. aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega ,,Andante", ,,Menuetto" ja ,,Rondeaux". Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel. Oli selgelt näha, et nad nautisid seda, mida tegid ja see tegi kontserti kuulamise väga nauditavaks. Esinejatel on kõigil minu arvates väga hea muusikaline haridus. Palad olid esitatud, ma küll pole suurem asi muusikaekspert, aga minu jaoks ilma vigadeta. Kontserti üldise mulje võib lugeda ma arvan õnnestunuks
Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli palju rahvast ning seekord oli kuidagi imelikult palju turiste, eriti soomlasi. Samuti nägin kontserdil ka klassiõdesid, keda vaheajal tervitamas käisin. Kontserdi alustasid keelpillid. Esimene teos algas hiilivalt, pianos. Sellele järgnes cresendo,
ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven
tempo lento. Selles osas ei tomiunud dünaamika vaheldumist vaid püsis pianos. Kolmas osa ehk allegretto oli minu meelest nendest kolmes osast kõige huvitavam ja rõõmsmeelsem. Selles osas toimus tugev dünaamika vaheldumine liikudes pianolt mezzofortele ja mezzofortelt fortissimole. Tempo oli läbi terve osa suhteliselt kiire. Kontserdi teises pooles esitati Franz Joseph Haydni kirjutatud sümfooniat nr.94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio-Vivace Assai, Andante,Menuetto: Allegro Motto, Final:Allegro Motto. Mida esitas sümfooniaorkester. Üllatusümfoonia on Haydni Londoni sümfooniate sarjas teine. Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas pianos, nagu poleks midagi juhtunud
annaabi.ee 
