võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide muumiate juures, et anda neile võimalikult parim võimalus mumifitseerimiseks. Juba esiajast on leitud savist kujukesi, millel on maalitud kas siis nahamaalingud või tätoveeringud, seejuures ei teatud, kummad need on, kuniks leiti Keskmise riigi muumiad, mille nahal võis üheselt tõdeda tätoveeringuid. 1891. aastal avastati Dair al Bahris Mentuhotepi templi välisõues Hathori preestritari Amuneti haud. Muumia kandis luksuslikke ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Kaunistatud oli ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922. aastal avastas Carter Tutanhamoni hauakambri, kuid alles 1925. aasta oktoobris oli tal võimalik see avada. Kolme sargaga kivisarkofaagi ümber oli kolm puitkirstu, mis tuli esmalt eemaldada, keskmine uks oli suletud rikkumata pitseriga,
134 vägevat sammast. Ruum läheveb mõõtmeilt suurimatele katedraalidele. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku; arhitektuurilist mõju lisab juurde ka looduse süngus. Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. Kokkuvõte. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtamaisel toredusel
Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku; arhitektuurilist mõju lisab juurde ka looduse süngus. Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. 1968. aastal ehitati Assuani pais, mis ähvardas templi
Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. (Kangilaski 2003) Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair alBahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair alBahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku; arhitektuurilist mõju lisab juurde ka looduse süngus. (Alpatov 1973) 6 Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate
Herakleopolise vaaraod ei suutnud luua kindlasti ühendatud riiki: neid takistasid selles sisevastuolude teravnemine vabade seas, Hermopolise tendents iseseisvusele ja rändrahvaste alatised röövretked delta idapiiridele. Uue ühendatud Egiptuse juhtideks said Teeba XI dünastia vaaraod. Aga Manetho järgi Keskmine Riik algab XII dünastiaga. Keskmine Riik (XI-XIII d.) ~2050-1750 (2040-1730). XI (Teeba) dünastia vaarao, Herakleopolise vallutaja, kes valitses ühendatud Egiptust, kandis Mentuhotepi nime (Mentuhotep-Nebhepet-Ra või Montuhotep I Nebhepetra). Ta valitses 51aastat, tema pärija Mentuhotep II Seanhkara valitses vähem (12 a.), ja viimane XI d. vaarao Mentuhotep III Nebtauira 7 a. Mentuhotep I alistas Nuubia ja Siinai ning teostas samuti sõjakäigu Aafrika Idarannikule, Punti. Ta "alistas Mõlema Maa valitsejad, kehtestas korra lõunas ja põhjas, välismaal ja Egiptuses". Ja selle raidkirja
moodustasid 1200 m pikkune ja 32 m laiune seintega piiratud tee, mis viis terrassil paikneva hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode surmajärgse elu kujutamine ). Mentuhotepi hauakompleks oli Keskmise riigi arhitektuuris siiski suhteliselt erandlik. Põhilisteks haudehitisteks jäid kaljuhauad, mitmeruumilised kaljusse raiutud ehitised, mille seinad olid kaetud värvikate maalingute ja reljeefidega; kaljuhaudadesse sissepääsu markeeris aga kahesambaline portikus: tihti olid ümmargused sambad kannelüüridega ja lihtsa kapiteeliga ( nn. protodooria sammas; Benihassani kaljuhaud ). Keskmise riigi 12
annaabi.ee 
