3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk
the last emperor in Rome was deposed in 476 Ancient Egypt one of the oldest in the world and began more than 5000 years ago lasted for over 3000 years was divided into two kingdoms - Upper and Lower Egypt King Menes had conquered Lower Egypt - 'King of Upper and Lower Egypt` the age of the 1st Dynasty had begun new capital city at Memphis the 3rd Dynasty the Old Kingdom was a time of prosperity and peace by the 6th Dynasty the pharaohs had lost their influence Mentuhotep seized power and reunited the land: new capital city was built at Faiyum the power of the royal families declined once again invasion by the Hyksos followed: ruled for over 100 years Kamose led a revolt the new capital Thebes King Amenhotep IV decided that there should be only one god, Aten - changed his own name to Akhenaten (Glory to Aten) new capital at Amarna back to the old ways Ramses III defended Egypt Egypt was eventually lost to the rule of a Nubian family for one hundred years
mõttetark kui ka teadlane. Olles ühiskonnakorralduse alustala, sai vaarao indu oma esiisadelt ja oli kohustatud au sees hoidma nende pärandit. Selles töös räägingi lähemalt Vana-Egiptuse tuntuimatest vaaraodest. MENES(u. 3050-3032 eKr) Kuningate nimekiri annab oletatavale esimesele ajaloolisele isikule kuningatroonil nimeks Menes. Tema kujutist on näha Ramses II hauatempli ornamentreljeefil kuninglike eelkäijate protsessioonil pärast Keskmise riigi rajajat Mentuhotep II ja Uue riigi esimest kuningat Ahmost. Antiikautorid eesotsas Herodotosega juhindusid sellest traditsioonist ja lõid 3 ettekujutluse 1. dünastia esimesest kuningast kui riigi rajajast ja kultuuritraditsioonide kehtestajast. Egiptuse esimene tõeline vaarao, kes ühendas Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühtseks riigiks oli pärit Thinise linnast Ülem-Egiptusest. Arvatakse, et tegemist oli dünastiate eelse
o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise kujunemine), hierarhiliselt korraldatud riigi väljakujunemine, religiooni väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi
· Riik hakkas nõrgenema-liiga palju oli kasutatud ressursse · Järgmised vaaraod Gizat ei kasuta VAHEPERIOOD · Vana riik nürgeneb,sest püramiidid ehitamine nõudis liialt palju · Asevalitsejad ei allunud enam · Lõpus valitsesid nõrgad vaaraod · Vaheperioodi ajal.. · Kodusõjad noomide valitsejate vahel · Kerkis esile Teeba-sealt tekib ka dünastia · Umbes 2134 e.Kr algas keskmine riik Keskmine riik(11-12 dünastia · 11 dünastia · Mentuhotep I ühendas riigi · Teeba valitsejate esile kerkimine · Vaaraode matmispaigas · 12.dünastia · Peajumalaks tõusis Amon Monti asemel · Isa-Poja ühisvalitsuste algus · Teebast kujunes tätsaim usukeskus · Püramiidide ehitamine UUS RIIK (18-20 dünastia) · II vaheperioodid järel alanud kuldaeg · Ajalugu hästi teada · On leitud ka enamik vaaraode muumiaid · Riigi ühendajad pärinesid teebast
järsu kääru Punase mere lääneranniku suunas. Nomosed käärust lõuna poole olid hoopis rahvahõredamad, sest maaharimiseks kõlblik org oli mõnevõrra kitsam ning nad olenesid teataval määral Teeba piirkonna viljast. Seepärast oli Teeba võim Lõuna-Egiptuse üle hoopis efektiivsem kui Herakleopolise võim Põhja-Egiptuse üle. Võitlus Herakleopolise ja Teeba vahel, Teeba võit ja Esimese vaheperioodi lõpp. XI dünastiaks oli Teeba dünastia (Intef I-III, Mentuhotep või Montuhotep I-III). Paralleelselt valitses Herakleopolises X dünastia. See võitlus kestis väga kaua: algas ühe Teeba dünastia vaarao Intef II ajal, ja lõppes Mentuhotep I ajal. Tähendab, võitlus algas 22.sajandis ja lõppes 21.s. Algul toimus võitlus Thinise nomose pärast, mida valitses Herakleopolis. Kuid Teeba valitsejad pidasid Thinist oma pärusvalduseks. Intef II astus välja Herakleopolise vastu. See sündis Herakleopolise vaarao Ahtoi III ajal. Esimene
Tõusis päikesejumala Ra kultuse tähtsus: valitsejad pidasid end Ra pojaks ja rajasid päikese templeid. Esimene vaheperiood (7. 11. dünastia) u 2180 1991 7. ja 8. dünastiate valitsejad (u 2180 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust võimu ebastabiilsusest. Seejärel jagunes riik vähemalt kaheks: Alamegiptuses valitsesid Herakleopolise kuningad (9. 10. dünastia), Ülem-Egiptuses aga Teeba kuningad (11. dünastia). U 2040 võitis Teeba valitseja Mentuhotep II (u 2060 2010) Herakleopolise valitsejat ja ühendas kogu Egiptuse oma võimu alla. Keskmine Riik (12. 13. dünastia) u 1991 1650 Teeba valitseja Amennemes/Amenemhet I (1991 1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi delta lähedusse (pealinn Ittaui paiknes Memfisest lõuna pool). Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. 12
Vaaraode surmajärgne hingehoid oli pealtnäha küll oluline, selleks tegevuseks aga kulutati märksa vähem raha kui varem - püramiide ehitati toortellistest, nende kõrgus ulatus 40 - 70 m piirimaile, üha rohkem maeti vaaraosid kaljuhaudadesse, mis olid traditsioonoliselt olnud noomide valitsejate nomarhide viimseks puhkepaigaks. Nende vormistamisel jõuti omalaadse kompromissini - kaljuhaud ühendati püramiidi ja hauatempliga. Selliseks näiteks sai vaarao Mentuhotep I rajatud hauakompleks Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel. Hauakompleksi moodustasid 1200 m pikkune ja 32 m laiune seintega piiratud tee, mis viis terrassil paikneva hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud
annaabi.ee 
