1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni
Majanduses pooldavad segamajandust, st erasektorile lisaks on suur roll ka riiklikul sektoril. Majandus reguleeritakse eelkõige maksusüsteemi abil, vältimaks suuri toimetuleku erisusi eri ühiskonnakihtide vahel. Pooldavad astmelist tulumaksu suurema palga saajad maksavad rohkem makse, raha laekub sotsiaalvaldkonna edendamiseks, tagamaks kõigile väärika elatustaseme. Kommunism on radikaalne vasakpoolne ühiskonnakäsitlus majandus on riigistatud, eraomand puudub. Mentaliteediks on, et kõigilt vastavalt võimalusele ja kõigile vastavalt vajadusele. Kuigi tänaseks hetkeks on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik
JÄTAB RIIK ARVESSE VÕTMATA, OHVRI KANNATUSTE JA KAHJUDE HÜVITAMISEST ON RIIGIL ÜKSKÕIK. Ebaõiglusel on veel üks koletuslik kaasmõju: levib küüniline mõtteviis, mille järgi ohvri roll ongi olla ohver. Kui niisugune mentaliteet muutub üldvalitsevaks, siis on aeg ühiskonna lagunemiseks küps. Eesti õiguskaitsesüsteemis ei ole eesmärgiks õiglus, eesmärgiks on "juriidiliselt on kõik korras". Õiglus kui ausameelsus ei saagi kasvada ühiskonna mentaliteediks, kui ühiskond on kasvatatud JOKK-ühiskonnaks. Sellega on Eestis nähtavasti asi ühel pool. Mis Põhjamaast siin unistada? Unustage ära, ametliku Eesti õigusmentaliteet on lähedane sõprade mentaliteedile Ukrainas ja Gruusias. Ukraina korruptiivsusest küll räägitakse vahetevahel, aga seda põhjendatakse kui traditsioonilist elulaadi. Niisugune on Eesti topeltmoraal. Õiguskaitse võib menetlemise ja kohtuprotsessiga teha vist peaaegu kõike, mis ta
korda elus oma päevaplaanist eemaldunud e. graafikut muutnud) läks nii endast välja sellest kuuldes, et suutis unustada oma graafiku. Fichte tahtis saada kohe saada Prantsude kodakondsust. Heegel istutas puu, mida ta nimetas vabaduse puuks. mõjutas see sündmus saksa filsoofe *) Preisistumine preisimaa sai saksamaa ühendamise liidriks, tema eestvedamisel. Preisimaal tulid ka niisugused teatud tunnusjooned, mida tänapäeval võib nimetada saksa mentaliteediks (sakslastele omased jooned). Preisi kuningas F.Wilhem I oli eestvedaja ja asjad mis võeti Preisist üle Saksamaale positiivsed: 1) töökuse rõhutamine kõigilt nõuti riigis töö tegemist 2) kokku hoidlikus e. säästmine seal on sakslaste majanduslik edu 3) korra armastus kord peab olema majas, seaduse kuulekus jne paragrav igaks elujuhtumiks, äärmine detailiseeritus. Negatiivsed: 1) militarism e. sõjakus väga
uurimisteemaks. Praeguses faasis on võimalik semiootikat defineerida kui kultuuriajalugu ja -teooriat." Iga ajalolane on paratamatult ka semiootik: ajaloolane alustab oma tööd semiootilistest manipulatsioonidest lähteainese, tekstiga. Kultuuri ajalooline semiootika Ajalooline semiootika uurib seda, kuidas mõtestab oma valikuid mingil möödaniku ajahetkel inimene või inimkollektiiv. Juri Lotman: "See on mõneti sarnane sellega, mida "uus ajalooteadus" nimetab "mentaliteediks". Kuid mentaliteedialaste uurimuste tulemused ja nende võrdlus sellega, mida mitmesuguste etnokultuuriliste teadvusetüüpide rekonstrueerimisel on saavutanud vene semiootikud [...], veenavad, et just kultuuri ajalooline semiootika on kõige paljutõotavam tee selles suunas." ,,Vestlusi vene kultuurist" (1993) Uurimus vene aadli argielust 18.19. sajandil. Aluseks 1985. aastal alguse saanud 35- osaline teleloengute sari ETV-s. Rõhk argielu sümboolsetel aspektidel ja rituaalsel käitumisel