Kriitika: Ka Descartes ise ei suutnud seletada, kuidas sellise vaate korral ihu ja vaim üksteisega suhtestuvad (interakteeruvad). Kuidas saab kehatu vaim mõjutada füüsilist keha? Kui eelmise kahe vaate puhul on võimalik empiiriliselt näidata mentaalsete protsesside seost ajuprotsessidega, siis antud vaate seletamine jääb müstitsismi tasandile. Kui vaim saab elada ilma ihuta, siis kuidas seletada nt tõsiste ajukahjustuste või -haiguste (nt dementsus) selget mõju mentaalsetele protsessidele? Nii ei suuda see vaade selgitada ihu ja vaimu omavahelist suhet ning see on selle oluliseks puuduseks. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See väide on arendatud prantsuse fenomenoloogilise filosoofi Maurice Merleau-Ponty (1908-1961) poolt. Tema arvates on mentaalsed ja füüsilised komponendid omavahel niivõrd segunenud, et moodustavad sujuva terviku. Inimene on ihu. Kui eelmiste vaadete puhul oli inimene peamiselt
Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes. ◦ Rõhk koostööle teiste sotsiaalteadustega, eriti majandusteaduse, geograafia, antropoloogia ja sotsioloogiaga. ◦ Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele – ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. • Käsitlus mentaliteediajaloost: ◦ Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside – “mentaalse atmosfääri” – tundmist. ◦ Vaimsed hoiakud on lahutamatud sotsiaalmajanduslikest institutsioonidest; hoiakud sünnivad ühiskondliku tegevuse käigus, ent ühtlasi avaldavad need sellele ka mõju.
4 korda · Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata) · Relatiivlaused (See mees, kes mind aitas, oli Juhan). 2 (numbreid ei pea teadma) Seotus ja distantseeritus: Seotus: · kõneleja viitab iseendale (I, me, we, us). Kõnes 10 korda enam · kõneleja viitab oma mentaalsetele protsessidele (I have no idea). 7 korda enam · infovoolu pidev jälgimine (well, you know). 10 korda enam · emfaatilised partiklid (just, really). 5-6 korda enam · udusus (fuzziness, hedges: and so on, something like). 3 korda · otsesed tsitaadid. 3 korda Distantseeritus: · Passiiv. Kirjas 5 korda enam Vestlusanalüüs/Conversatsion analysis: · Loodi 1960. aastatel, kujunes välja 1970.-80 · Mikroanalüütiline-kvalitatiivne lähenemine (üksikud lõigud)
MARC BLOCH (1886-1944) *Kui Febvre huvitus rohkem üksikinimesest, siis Bloch tegeles enamasti mitte inimesega või inimestega: ajalugu on teadus inimestest ajas; inimeste kooslustest, sotsiaalsetest rühmadest jms. *Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes. *Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. Ment.ajaloo käsitlus 1. Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside "mentaalse atmosfääri" tundmist. 2. Vaimsed hoiakud on lahutamatud sotsiaalmajanduslikest institutsioonidest; hoiakud sünnivad ühiskondliku tegevuse käigus, ent ühtlasi avaldavad need sellele ka mõju. 3. Mitmed poliitilised või majanduslikud otsused jäävad meile arusaamatuks, kui me ei suuda mõista neid mõtteviise või uskumusi, mis
VEBRAALSE SUHTLEMISE KUJUNEMINE JA ARENG Kõneelne suhtlemine on algus (see sõltub lapse emotsionidest ja tunnetusprotsessidest, et mida ta märkab ja kas ta tahab tp pöörata sellele). Mitteverbaalne suhtlemine lõimub mingil määral ... . Situatiivne kõne on Mälukujutlustele toetuv kõne (et saab räkkida sellest, mis pole antud momendil tajutav, vaid minevikus ). Mõistetele ja mentaalsetele kujutlustele toetuv kontekstikõne. DIALOOG KUI DISKURSUS Osaleja (kes kellele) Aegruum (kus ja millal) Ütlused (keeleüksused, nende tähendus ja mõte) Motiivid (miks) Eesmärgid (milleks) Strateegiad (kuidas) Suhtluspositsioonid (rollid, hoiakud, suhtlussoov) Sotsiaalne ühistegevus! Suhtlemine sõltub palju teadmistest! Teabebaas peab olema! Mida laps teab suhtlemisel kasuatatavast sõnavarast, reageerimisest, intonatsioonist jne. Need siis
koostoimete. (assimilatsioon – saadud teadmised integreeritakse olemasolevaisse, akkommotatsioon – olemasolevatest teadmistest ei piisa, neid tuleb muuta, et ümbritsevat õigesti tajuda ning sellest aru saada – varasema skeemi muutmine, tasakaalustamine kahe eelneva vahel) o Keskendus eelkõige mentaalsetele operatsioonidele, uuris milline on laste arusaam objektide pööratavusest. Milline on lapse loogiline järeldamisoskus, arusaam põhjus – tagajärg suhetest. Ning arusaam konserveerimiseks ehk suhete muutmine o Arengus eristatavad neli staadiumit millel vanuseline järgnevus ja kvalitatiivne muutus.
annaabi.ee 
