muutuseks“ ning omavaheline kommunikatsioon tugevdab poliitilist ühendust. Täna täidab Euroopa Liit neid ootusi rohkem kui ükski muu rahvusvaheline institutsioon maailmas.3 Paljud maailma vaesemad piirkonnad unistavad Euroopa lainesagedusel, sest Euroopast on tehtud eduka regionaalse integratsiooni mudel, mille kogemust ja know-how´d saavad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid edukalt enda tarbeks ära kasutada. Enda maksmapanemiseks meelitab Euroopa järjest enam riike oma mentaalsesse lähedusse ning nõnda paneb ta end läbi teiste riikide toetuse maksma. Heaks abinõuks meelitamisel on Euroopa Liidu laienemise instrument. Öeldakse, et Euroopa perspektiiv toimib täna omaette poliitilise instrumendina. Näiteks võib tuua Türgi või Balkanimaad: võimalus kindlas suunas edasi liikuda arendab reforme ja soov ideaalile lähemale triivida annab energiat ja tahet rahvale oma riiki või olukorda muuta.4 Kui liidu laienemine kohe ei jätku, siis oma
Nagu näiteks treeneri psühholoogiliselt õige, olukorrale vastav käitumine ja vajadusel nõustamine, vajaliku riietuse olemasolu, muusi- ka kuulamise võimalus jmt. Individuaalsuse tõttu on keskendumisvõimet toetavad tegevused tugevalt personaalsed. Tüüpiliselt on sportlastel välja kujunenud võistluspäeva eel, hommikul ja katse alguses sooritatavad rutiinid ja rituaalid. Need sisaldavad mentaalseid pilte või nn päästiksõnu, mille abil sportlane on ennast harjutanud “mentaalsesse transsi” minema. ENESEKONTROLL Enesekontroll tähendab oma emotsioonide valitsemist sõltumata ümbritsevatest teguritest. Positiivse hoiaku säilitamine hoolimata vastukäimistest ja ootamatutest sündmustest aitab kaasa sportlase võimalikult täielikule eneserealisatsioonile. Hirm, ängistus ja viha on märgid halvast enesekontrollist. Need tunded allutavad endale sportlase tähelepanu ja ta kaotab osaliselt või täielikult vajaliku keskendumisvõime. Lühikeses perspektiivis aitab
raamatus ,,Semiootika alused". ,,Tõlgend ise võib, aga ei pruugi olla mentaalne, ja temast võib omakorda saada objekt, mida tähistab tema oma tõlgend ja loomulikult, olles tähistatav objekt, võib ta muutuda märgiks, millel on jällegi oma objekt ja uus tõlgend. Tõlgendi juures on põhiline see, et ta vahendab erinevust füüsilise ja objektilise olemise vahel erinevust, mida ei tunnista paika pandud eraldusjoon. Tõlgend ise ei pea kuuluma olemise mentaalsesse mõõtmesse, ehkki ta mentaalset elementi tõepoolest sisaldab" (Deely 2009: 3839). Thomas A. Sebeok on defineerinud semiootika mõistet Anti Randviirile antud intervjuus järgmiselt: ,,Kõige tavapärasema määratluse järgi on semiootika märkide ning teiste sarnaste vahendatavate asjade, nagu sümbolid ja muud, uurimine. Mõistuse ja reaalsuse vahelise seose uurimine. See on suhe sise-ja välismaailma vahel. Semiootika
Mõistmine - foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud signaali tegelik tõlgendamine e sellele tähenduse andmine. Sõnumi vastuvõtjas toimuvate mentaalsete protsesside ül on: -identifitseerida sõnade struktuur ja tähendused; -lahendada võimalikult hästi mitmetähenduslikud juhtumid; -otsustada, missugustele referentidele viitavad iseseisva tähenduseta pronoomenid; -otsustada, mis on uus info; integreerida uus info sobivalt selle ehtke mentaalsesse teadmusse; -otsustada püsimälus pärinevaid argiteadmisi kasutades, missugused on kõnealuste objektide omavahelised seosed ja reaalsed tõlgendamisvõimalused 9. Foneetiline transkriptsioon. Olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkripstioon, kõne häälikute ja teiste tähtsate tunnuste märkimine. Transkripstioon on oluline, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil.
- Neid mudeleid nimetatakse tavateooriateks - Mudelid-teooriad on ajas püsivad – lapsed on neid loonud erinevate nähtuste seletamiseks - Ka laste mudelid või tavatoeeriad ei ole täpsed ega kirjelda reaalsust adekvaatselt 1980ndatest on arenenud ka mõistete seletusteooria - Rõhutatakse mõistete omvahaelist seotust ja seda et üksikut mõistet ei saa mõista tundmata tema suhteid teiste mõistetega - Mõisted kuuluvad teooriasse või mentaalsesse mudelisse - Erinevad uurijad räägivad naiivsetet, tava- või folkteooriatest, teooriasarnasest ettekujutustest ja mentaalsetest mudelitest - Täiskasvanud inimeste vastavaid mudeleid (naiivseid teooriaid) nimetatakse hariduspsühholoogia-alases kirjanduses ka väärmõisteteks Naiivsed liikumise ja jõu teooriad - Clement, McCloskey, Champagne – näitasid oma urimustes et nii lastel kui
annaabi.ee 
