Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi. Protokolli sissejuhatuses märgitakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi; 3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; 4) seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele; 5) uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress; 6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 8; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused.
edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi. Protokolli sissejuhatuses märgitakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi; 3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus; 4) seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele; 5) uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress; 6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus menetlusosaliste õiguste tagamisel; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused.
otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse: 1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse; 2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav (KrMS § 35) või tsiviilkostja (KrMS § 39 lg 1). Kolleegium ei võta käesolevas asjas 1 seisukohta, kas teatud juhtudel on tsiviilhagi võimalik esitada ka kolmanda isiku (KrMS § 40 ) vastu. Ei ole nõutav, et isikul, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, oleks süüdistatava või tsiviilkostja menetlusseisund juba tsiviilhagi esitamise hetkel. Piisab, kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks pärast tsiviilhagi esitamist. Riigikohus on leidnud, et tsiviilhagi on võimalik esitada alates kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist
annaabi.ee 
