17. Isik ei vabastata karistusest kui ta enne maksuõigusrikkumise menetluse alustamist esitab maksuhaldurile kirjalikult andmed õigusrikkumise tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta- tõene, väär 18. Hoonemakse objektiks on · Honed ja mud rajatised, maa hinda arvestamata · Maa ja honed 19. Kas maksuhalduril on õigus saada teavet krediitiasutustelt- jah-ei 20. Document loetakse kättetometatuks ka juhul kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 18 aastasele perekonnaliikmele-tõene, väär 21. Maksuhalduril on õigus revusjoni käigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24
i k , a l a k a a s ab istama. menetlusosalisele kättetoimetatuks n t abi e t kes d ka siis, kui see on allkirja vastu kätte h sl i kuMKS § 1531 Maksuhaldusrile tahtlikult andmete e a du Esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, antud menetlusosalisega koos elavale s kui sellega vähendatakse maksu- või vähemalt 10-aastasele kinnipidamiskohustust või suurendatakse 19 perekonnaliikmele. tagastusnõuet –
jaanuaril 2005.a. Halduskohtumenetluse seadustik nõustajaga seonduvat ei reguleeri, kuid HKMS § 5 lg 1 järgi juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Seega on nõustaja osalemine lubatud ka halduskohtumenetluses. TsMS §228 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Sama paragrahvi lõige 2 sätesatab, et nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, kuid ta ei saa esitada taotlusi ega teha menetlustoimnguid. Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustajale ei ole seatud mingeid nõudmisi tema õigusalaste teadmiste osas. Referaadi autor teab enda praktikast, et halduskohus ei ole teinud takistusi nõustajana menetluses osalemiseks, kuid seejuures jälgib halduskohus, et nõustaja ei väjuks endale seadusega
esitada ise või advokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub menet- lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS. Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõi- melist isikut (TsMS § 228 lg 1. Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (TsMS § 228 lg 8). Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda (TsMS § 228 lg 3). Seaduses sätestatud juhtudel määrab isikule esindaja kohus, nagu sätestab TsMS § 219. Seega kohtus esindamise õigus tuleneb seadusest või volitusest. 1 Lk 12 2 Lk 13 6
Erapooletus – kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Lisaks on tähtis, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Erapooletus tähendab seda, et peame olema mõlemast poolest nö võrdsetel kaugustel. Kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise nõue. Tsiviilasjades on kohtuniku taandamise alused: ta võttis asja eelnevast läbivaatamisest osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi, esindaja või sekretärina. ta on poolte või teiste protsessiosaliste sugulane muud asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust erapooletuses Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks, kuid peab olema välistatud, et kaitsja
kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid
tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus
heaks ei kiida, jätab kohus hagi läbivaatamata. Esindusõigus lõppeb volituse tagasivõtmisega. Esindusõiguse lõppemine on kohtu ja vastaspoole jaoks siduv pärast seda, kui sellest on kohtule teatatud. Nõustaja on menetlusosalise toetaja menetluse käigus, kellest ei tohi saada nn libaesindajat. Seaduse muudatus täpsustas nõustaja positsiooni. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-161-09 leidnud, et nõustaja pädevus on sätestatud TsMS §-s 228 ja see piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega. Kui menetlusosalisega koos osaleb menetluses isik, kes esindajana ei kvalifitseeru, ei peaks kohus sellise isikuga väljaspool kohtuistungit suhtlema. Samuti tuleks kohtul menetlusosalisele selgitada, et seaduse mõtteks ei ole võimaldada esindajana ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas
annaabi.ee 
