Seega tuli ka määruste koostamise puhul uurida karistusõigust reguleerivaid seadusi. Lisaks määrustele koostasin dokumentidest veel vahistamistaotlusi (lisa 6) ning asitõendi vaatlusprotokolli (lisa 7). Tihti anti mulle ka lihtsalt kriminaaltoimik, ilma konkreetse ülesandeta koostada selle põhjal mingi dokument, ning paluti mõelda, vastavalt toimikus sisalduvatele asjaoludele, mis ma konkreetse kriminaalasjaga teeksin: kas asi lõpetada või saata kohtusse või kohaldada mingit muud menetlusliiki või oleks vaja ühendust võtta uurimisasutusega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks jms. Lisaks erinevate dokumentide koostamisele, tutvusin praktika raames ka karistusõiguse menetlusliku poolega. Viimane seisnes põhiliselt erinevate kriminaalkohtuistungite 5 külastamises ja jälgimises. Eriti huvitav oli jälgida neid kohtuistungeid, kus olin ise eelnevalt süüdistusakti koostanud
Kui lahend ei meeldi, siis lahend ei jõustu ja see läheb prokuratuuri tagasi. Seega võib see hoopiski protsessi pikendada, peab olema kindel, et asi tagasi ei põrka. Kohus ei kuula ka prokuröri seisukohti. Kui asi läheb kohtunikku kätte, siis kuidas saada teada, kas isikul on võimalik rahalist karistust kanda? Kui ei täida rahalist karistust, siis asendatakse see karistus vangistusega. Sealt võiks tõstatada inimõiguste probleemi. Kuskil pole otseselt öeldud, et ühte menetlusliiki ei tohiks mitu korda proovida. Kiirmenetlus – 48 tundi kahtlustatava kinnipidamisest või ülekuulamisest. Süüdistusakti ei koostata, selle asemel on protokoll. Kiirmenetlusel on 4 nägu: kiir-üld, kiir-kokkulepe, kiir- lühi, kiir-käsk. Kiirmenetluses on võimalik teha kõiki menetlusliike. 48 tundi ei välista seda, et kohtu eeluurimine võib olla toimunud juba 3 kuud enne, kui kahtlusttav kinni peeti. Probleem kiir-üld menetlusega. Üldmenetluses ei saa kohus materjale enda kätte,
Asi antakse antud piirkonna kohtusse. VÄÄRTEO MENETLUS VÄÄRTEO MENETLUS Väärtegude menetlus toimub kahel erineval viisil: 1) kohtuväline menetlus politseiprefektuurid; päästeamet; valla- ja linnavalitsus; kaitseministeerium; keskkonnainspektsioon; maksu- ja tolliamet; piirivalveamet menetlejad. Pooled: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning politsei inspektor, piirivalve ametnik jne. Omaette veel 3 erinevat menetlusliiki: - hoiatamis menetlus- vähetähtsa asja puhul, lihtne asjaolu, karistuseks 25- 200 krooni trahvi füüsilisele isikule, jäetakse trahv määramata ehk tehakse hoiatus. Hoiatus võib teha suuliselt ja kirjalikult. Suulise hoiatuse korral jäetakse inimene karistamata. Erandkord on liiklus väärtegude korral: kirjalik
kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks. Töö üleandmine venib, B ei ole rahul ka töö kvaliteediga. Seetõttu teatab B A-le, et nõuab kõigi tööde kohest nõuetekohast lõpetamist ja leppetrahvi hilinemise eest, samuti keeldub ta enne viimasena esitatud arve maksmisest
karistus kujuneb läbirääkimiste käigus, kus argumentideks lisaks konkreetse kuriteo asjaoludele ja kurjategija isikule on ilmselt nii seda sorti kuriteo eest tavaliselt mõistetav karistus kui ka võimalik kaasabi, mida süüdistatav on õiguskaitseorganitele osutanud. " Mõlemat lihtsustatud menetlust saab kasutada vaid siis, kui nii kaitse kui süüdistus sellega nõus on. Kaitse jaoks tähendavad mõlemad olulistest menetlusõigustest loobumist. Kohustust lihtsamat menetlusliiki valida ei ole kummalgi poolel. Eestis näeb KrMS ette kolm kohtuotsusega lõppevat diversioonmenetlust: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus ja käskmenetlus. Neist vaid lühimenetluse tulemuseks võiks teoreetiliselt olla ka õigeksmõistev kohtuotsus. Kiirmenetlus ei kujuta endast iseseisvat menetlusliiki, vaid annab võimaluse teatud juhtudel lihtsustada kõiki teisi menetlusliike.
annaabi.ee 
