Huvitavamad elulood on objektiivsed, seega on need tavaliselt kirjutatud distantsilt. Guillaume le Maréchali eluloo palus kirja panna tema poeg, arvates, et seda teksti loeb vaid rüütli perekond ja mõned järgnevad sugupõlved. Truväär Jean oli aga meisterlik kirjamees, mistõttu omandas kangelaslauluna esitatud biograafia kultuuriloolise väärtuse ning seda on lugenud paljud keskajahuvilised. Kui tegu ei ole just isiklike memuaaridega, siis paneb ka nüüdisajal eluloo kirja eelkõige kõrvalseisev isik, kas mõni sugulane, ajakirjanik või kirjanik. Võib eeldada, et sugulase kirja pandud elulugu loevad peamiselt teised sugulased, kuid kirjaniku meistriteos omandab kunstilise väärtuse, mistõttu on ka lugejaid rohkem. Loo kirjapanija sõltub jällegi eluloo omaniku autoriteedist. Kui tegu on omas ajas väljapaistva inimesega, siis on ka suurem tõenäosus, et eluloo eesmärki täitev tekst hakkab kunagi
Kuigi elulugu keskendub ühele isikule ning püüab teda ja temaga seonduvat võimalikult tõetruult edasi anda, peegeldub elulugudes ka selleaegne kultuur ning inimeste igapäevaelu. Seetõttu arvestatakse elulugusid kui ajaloo kohta kõnelejaid, mis aitavad ajaloo uurijatel läbi inimeste igapäevaelu kujutamise luua pilt ka selleaegsest ühiskonnast ja selles valitsevatest tavadest. Biograafiad võivad olla erinevates zanrites, tegemist võib olla päeviku sissekannete, kirjavahetuse või memuaaridega. Ühe inimese eluloo võib olla kirja pannud ka teine inimene, kelle roll ühe inimese elu kujutamisel on suur. Elulugusid kirjutatakse silmapaistvamate inimeste kohta. Talletatakse nende inimeste mälestused ja kogemused, kes on millegi poolest tuntud või märkimisväärset elu elanud. Märkimisväärsed on just need saavutused, mida lihtinimene korda ei saada ning seetõttu puuduvad elulood inimeste kohta, kelle elus pole piisavalt olulist juhtunud
kõik teised poliitilised erakonnad. Kehtestati üheparteiline süsteem. 24.03.1919.a. abiellus Nadezda Allilujevaga (1901-1932 Sooritas enesetapu). 1921.a. sündis tema poeg Vassili Dzugasvili (surnud 19.03.1962 ). Nadezda Allilujeva 1922. aasta kevadel valiti Koba(Stalin) partei peasekretäri ametikohale, sellele jäi ta kuni oma surmani 28.02.1926.a. sündis tema tütar Svetlana, kes on tänaseks saanud Stalin koos oma lastega Vassili ja tuntuks oma memuaaridega. Svetlanaga. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Ta arendas industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi Lenin Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt
Stefan Zweigiks kahe kirjaniku novellistikas on paralleelsusi , kuid Hindrey on siiski mitmekülgsem ja konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida
Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), "Hundiseaduste aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalate" ainetel ning telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lavastaja T. Virve). Kogutuna on avaldatud filmistsenaariumid "Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus "Proovipildid" (1990). Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988), neist esimene sai "Ugala" teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II auhinna ja lavastati 1986 Pärnu teatris. "Vanemuises" lavastati 1966 Paul-Eerik Rummo koostatud montaaz Valtoni proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana". Valton on kirjutanud libreto Eino Tambergi ooperile "Lend" ("Estonia" 1980). Teised teosed
novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna ,,Rännak giidi saatel" (1988). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan ,,Masendus ja lootus" (1989). Üheks tippteoseks on idamaisele filisoofiale toetuv raamat ,,Pildikesi filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Läbilõike tema proosast annavad ,,Valitud teosed" I-III (1984). Filmistsenaariume on avaldatud kogus ,,Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus ,,Proovipildid" (1990). Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees:
Teosel oli laialdane mõju Pr-l. Voltaire tundis huvi ka ajaloo vastu. Leiab et ajalugu tehakse inimese kötega. Toob esile ka ühe asja, mis hiljem kirjanduses leiab rakendamist tänapäevani välja. Nimelt seda, et ajaloo uurimises on oluline fakt. Täpsus ja dokumentaalsus. Ta toob kirjanikuna selle fakti ka oma teostesse. Ta ei pajata ümber mingeid legende, vaid tegeleb dokumentatsiooniga. Enne kui hakkad ajaloost kirjutama, tööta dokumentidega, memuaaridega. Enne seda kasutati kuulujuttu, legendi. Siit muutus aga nõudeks juba dokumentaalsus ajaloo uurimisel ja kirjutamisel just ilukirjanduslikus teoses. Voltaire rõhutab tihtipeale juhust. On osutatud sellele, et ta peab juhuse rolli ajaloos tähtsaks. Kriitikud-uurijad on väitnud, et ta on sellega liiale läinud. Ta on ühekülgne selles mõttes, et käsitleb ajalugu kui ...? ta ei salli fanatismi. Varajastest töödes oli ta tähelepanu suunatud Herosele
annaabi.ee 
