vahel. Eesti omad võisid käia rahvusvahelistel kongressidel. "Kuldsed 60ndad." : Nn Hrustsovi sulaaeg. Vangilaagrid tühjenesid. Küüditatud olid selleks ajaks oma kodumaale naasenud. Oli kasvanud uus haritlas põlvkond. Poliitilised olid läinud leebemaks. Demokraatlikud liikumised: . Dissidendid ehk teisiti mõtlejad. Kohtu alla anti teistimõtleja Jüri Kukk , kes suri vangilaagris. 1972. Aastal koostasid Eesti Demokraatlik Liit ja Eesti Rahvuslik Rinne memorandiumi ÜRO peaassambleele, milles nõuti: 1. Eesti iseseisvuse taastamist. 2. Nõukogude vägede väljaviimist. 3. Eesti ÜRI liikmeks vastuvõtmist (17. Sept 1991 sai Eesti liikmeks) . 1960ndatel loodi organisatsioon BATUN, selle tegevus aitas kaasa sellele, et Lääne riigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist. Helsingi grupid: Nad jägisid inimõiguste täitmist. 1975. Aa toimus Euroopa julgeoleku ja koostöö grupid. Sellest võttis osa USA, Kanada ja 33. Euroopa riigi juhid. Ka Brezner
Demokraatlik liikumine ei olnud ainult eestlaste pärusmaa, seal osalesid ka muulased. Sellele järeldusele tuldi nii, et üks väikerahvas ei 9 suuda suurt muutust teha. Jõudi veendumusele, et Eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandiumi, milles nõuti Eesti taasiseseisvumist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Pöördumine jõudis alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele eriti(nagu ka teistele väikeriikidele), aga mõju oli kindlasti näha. Näidati püüdlikkust demokraatia poole ja innustati väliseestlasi. Aasta 1960 lõpuks loodi Balti pagulaste poolt BATUN, mis hakkas taotlema ÜRO-le saadetud memorandiumi elluviimist
Eesti NSV teisitimõtlejad proovisid kontakti luua teistega üle kogu NSV Liidu ja olla kursis maailmas toimuvaga. Demokraatlik liikumine ei olnud ainult eestlaste pärusmaa, seal osalesid ka muulased. Sellele järeldusele tuldi nii, et üks väikerahvas ei suuda suurt muutust teha. Jõudi veendumusele, et Eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. Liikumise eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandiumi, milles nõuti Eesti taasiseseisvumist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Pöördumine jõudis alles 1974. aastal. Lääneriigid ei reageerinud sellele eriti(nagu ka teistele väikeriikidele), aga mõju oli kindlasti näha. Näidati püüdlikkust demokraatia poole ja innustati väliseestlasi. Aasta 1960 lõpuks loodi Balti pagulaste poolt BATUN (Baltic Appreal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜRO-le saadetud memorandiumi elluviimist.
kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. *NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e. erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. *Ka ENSVs tekkinud dissidendid proovisid kontakti astuda NSVLs tegutsevate dissidentidega. *Demokraatlikutel liikumistel osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSVL demokratiseerimine. *1972 koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandiumi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, NSV vägede väljaviimist jm. *Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole ja väliseestlasi innustati aktiivselt tegutsema. *Balti pagulaste ühistööna loodi 60ndatel organisatsioon BATUN (Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜROle saadetud memorandumi elluviimist selles maailmaorganisatsioonis
Selle vaimus hakkasid Pitka ja Põder looma salajast eestlastest koosnevat kaitseliidu rühmad. Nov keskpaigaks oli erinevates põrandaalustest relvarühmitustes kuni 5000 eestlast. Absoluutselt kõige olulisem saavutus oli de facto tunnustus Eesti omariiklusele, mis oli Eesti välisdelegatsiooni töö. Eesti välisdelegatsioon jõudis Stickholmi alles märtsi alguses. Kui esialgu pidi Eesti delegatsioon saatma ainult memorandiumi erinevatele valitsustele laiali, siis muutunud kodumaa oludes otsustati jääda Euroopasse. 20. märtsil SB ja Prantsumaa valitsused teatasid, et tunnustavad de facto Eesti Asutavat Kogu. Eesti Asutav Kogu ei olnud aga jõutud valida. Nüüd hakkas Eesti delegatsioon Eestile tunnustust otsima Eesti Maanõukogule. 03. mail SB, 13. mail Pr tunnustas de facto Eesti Maanõukogu ja ... Itaalialt.
annaabi.ee 
