informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu; juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil;püüab püsivalt säilitada oma keemilist koostist; lõhustab toitaine ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-d,sünteesib erinevaid valke, rasvu, süsivesikuid ja nende ühendeid. 16. Rakkudevahelised liidused)-Tiheliidused,nt peensoole epiteelis takistavad: vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude,membraanvalkude difundeerumist. Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga. Aukliidused-võimaldavad väikestel molekulidel vahetult liikuda ühest rakust teise. rakuväline aine (EMT)-Sünteesitakse fibroblastide poolt ja moodustab ekstratsellulaarseid membraane: Kollageen – peamine valk, kolm keerdunud ahelat :Elastiin, Fibronektiin,Laminiin 17
Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A. Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt.
Neid on kerge membraanilt dissotseerida. · Integraalsed ehk sisemised valgud on tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Membraanist võimalik eraldada ainult membraani denatureerides. Võivad olla transmembraansed või ainult olla ühes lipiidikihis. · Lipiid-ankurdatud valgud Membraantransport Väikesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad membraani iseseisvalt läbida. Polaarsed ja laetud ühendid ning ioonid vajavad membraanvalkude abi. · Passiivne difusioon transporditavad osakesed liiguvad õrgemalt kontsentratsioonilt madalama kontsentratsiooni poole. · Soodustatud difusioon lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, kuigi G<0, vajavad valkude abi · Aktiivne transport vajab lisaenergiat ATP, valguse või ioongradientides salvestatud energia kujul, peamiselt toimivad ATP hüdrolüüsile vabaneva energia arvelt
lühikesed jätked. Juhivad närviimpulsi rakukeha suunas Neuriit e. akson: ühte rakukehast kaugele ulatuv jätke. Juhib närviimpulsi rakukehast eemal RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE Rakkudevahelised liidused Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid)
paigaks. · Oluline mõiste aine biosaadavus (vahemikus 0-1), (bioavailability), on suu kaudu sissevõetud doosi osa mis jõuab süsteemsesse (vere)ringesse. Biosaadavus on üldjuhul väiksem kui 1, põhjusteks Seedetrakti bakteri ja sooleseina rakkude ning pankrease ensüümid võivad võõrühendi metaboliseerida 1. Difusiooni teel - enamik toksikante siseneb just selliselt ilma energia kuluta: · filtreerumine läbi membraanvalkude poolt moodustatud nn. veepooride osmootse või hüdrostaatilise jõu mõjul. Selliselt läbivad membraane väikesed polaarsed molekulid nagu etanool või uurea; · passiivne difusioon läbi fosfolipiidse kaksikkihi. 2. Aktiivne transport - selektiivne ja küllastatav, nõuab energiat. Sarnased ained võivad võistelda spetsiifilise membraanis oleva kandevmolekuli pärast. Kaks põhimehhanismi: · Lihtne aktiivne transport
liiduste abil. Sidekoes, kus rakud on hõredalt laiali, on väga palju ekstratsellulaarset maatriksit. Rakkudevahelised ühendused e. liidused jagatakse 3 funktsionaalsesse gruppi: 1. Tiheliidused Need seovad epiteelrakud omavahel kokku nii, et isegi väikesed molekulid ei saa läbi. Peavad tagama selle, et epiteelkude oleks selektiivne barjäär Tiheliidusel 2 funktsiooni: takistada vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude kihi. takistada membraanvalkude difundeerumist; raku apikaalses osas omad valgud, mis tegelevad ainete sissepumpamisega; basolateraalses osas jällegi omad valgud, mis lasevad aineid välja. Kuigi tiheliidused on mitteläbilaskvad makromolekulidele, sõltub nende permeaablus vees lahustunud ioonide suhtes konkreetsest epiteelist. 2. Ankurliidused Võimaldavad rakkudel funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna. Ühendades rakkude tsütoskeleti elemendid, annavad nad epiteelkoele mehaanilised omadused
annaabi.ee 
